Juhtkiri: Meile nii lähedane sinimustvalge

Ülehomme, 4. juunil pühitseme üheskoos Eesti lipu 142. aastapäeva. Võib öelda, et meie trikoloori ajalugu on väga tihedalt seotud tänase Jõgevamaaga. Rohkem kui ühegi teise maakonnaga. Sest 4. juunil 1884 Otepää kirikus õnnistatud sinimustvalge lipp, mis sai omariikluse alguspäevil ametlikult meie riigilipuks, õmmeldi Põltsamaal ja peideti okupatsioonivõimude eest pea pool sajandit Jõgeva lähedal Läänemardi talus.
Need on kaks väga tugevat fakti, milleta oleks meie riigilipu lugu hoopis teine. Seda polekski praegusel kujul. Paula Hermann, Miina Hermann ja Emilie Beermann olid need, kes Põltsamaal Leihbergi siidipoest ostetud sinisest, mustast ja valgest riidest õmmeldud meie esimese lipu annetasid Eesti Üliõpilaste Seltsile, kes selle Otepääl õnnistada lasi.
Ja kui siis 1940. aasta suvel Eesti okupeeriti, oli just Läänemardi talust pärit perepoeg, EÜS-i
viimane sõjaeelne esimees Karl Aun see, kes originaallipu Tartust punaste eest välja tõi ning lõpuks oma kodutallu hoiule viis.
Ligi viiskümmend aastat oli pühitsetud trikoloor kurja silma eest peidus toonase Vaimastvere valla Kõola küla Läänemardi talu uue elumaja korstnajala all. Torontos elanud professoril Karl Aunal oli aastaid hiljem kodumaale saadetud kirjades üks põhiküsimus: kas talul on korstnad püsti?
Nii oleme jõudnud meie lipu sünnipäevani taaskord teadmisega, et meie esimene lipp on olemas tänu Põltsamaale ja Läänemardi talule. Esimeses õmmeldi lipp valmis, teises säilitati seda pool sajandit kuni omariikluse taastamiseni.