Seoses aprillimässuga on Eestis tõusnud teravalt päevakorda Venemaa Eesti-vaenulik massimeedia, mille mõjusfääris on meie venekeelne elanikkond. ?Isegi kui inimene teadlikult ei ole Eesti-vaenulik, siis päeva lõpuks hakkab massimeediast tulev infovoog teda alateadlikult mõjutama,? kirjutas Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland Eesti Päevalehes.
Ojuland juhib tähelepanu, et Eesti vastu on tõstetud meediarelv ja me ei tohi käituda pead liiva pistes, nagu tegime 1938. aastal. Me peame hakkama vastu ja konkreetselt lõpetama Eesti territooriumil vaenu külvavate programmide näitamise.
Vooremaa arvates on tegemist äärmiselt tõsise teemaga, millega loomulikult tuleb ümber käia ettevaatlikult. Kui aga niisugune teema kerkib üles nii kõrgel tasemel, on põhjust arvata, et asi on mitmeid kordi tõsisemgi, kui tavakodanikele võib tunduda.
Kuigi Vooremaa toimetusel pole midagi tasakaalustatud saadete vastu, rääkimata sellest, et paljud meist armastavad vaadata häid vene filme ja nautida kõrgetasemelisi kultuurisaateid, tuleb tunnistada, et hetkeolukord, kus hullumeelse valepropaganda ja ajupesuga pannakse löögi alla eelkõige meie noored, tekitab tõesti kõhedust ja paneb Kristiina Ojulandi ettepaneku üle mõtlema.
On selge, et meid rünnatakse ja seda tehakse eelkõige meie laste kaudu. Ojuland toob kõigile tuttava näite, pesupulbrireklaamist, mis lõpuks ikka mõju avaldab, kui seda päev läbi kuulda. Kõige vastuvõtlikumad ja kõige nõrgemad olid hiljuti Tallinna tänavatel märatsemas ja väga paljudel vanematel polnud selle üle sugugi hea meel.
Võib-olla tulekski mõned räigemad kanalid kinni panna, seda enam, et meil on võimalus võtta eeskuju näiteks Prantsusmaast, kus on juba suletud äärmusislami kanalid, mille kaudu õhutati läänt vihkama.
Kindlasti ei tehta seda veel homme, kuid kui lähemad uuringud näitavad, et vene telekanalid tõepoolest ohustavad meie riiklikku iseseisvust, siis pole meil valikut, vaid tuleb otsustavalt tegutseda.
