Juhtkiri: Löök elanike rahakoti pihta

Tänasest lehest saame lugeda maamaksu tõusust, mida saab omal nahal tunda vist küll pea iga maaomanik üle Eesti. Igal pool üle riigi maamaksu laekumine kasvab ning inimestel tuleb maksta maamaksu rohkem kui mullu.
Mitmed omavalitsused Eestis otsustasid maamaksumäärad koguni maksimaalsele tasemele tõsta, kuid mõned jätsid ka määrad paika või langetasid neid. Siiski, isegi hoolimata sellest, et maamaksumäär jäeti ühes või teises vallas tõstmata, maksavad inimesed neis valdades maamaksu tänavu rohkem. See tundub üllatav, ent paraku on tõsi.
Lehes toodud näidete põhjal, kus ühel maakonna põllumajandusettevõttel tõusis maamaks 58, teisel 62 protsenti, võib päris kindlalt öelda, et maamaksu tõus pole kaugeltki mitte väheoluline maksutõus. Summa, mis maaomanikel tuleb rohkem välja käia varasemaga võrreldes, ei pruugi olla küll väga suur, aga võib öelda seda, et tegu on märgilise maksutõusuga.
Mõni maksab tänavu maamaksu kolmandiku võrra või üle 50 protsendi rohkem kui möödunud aastal – rahaliselt võib summa, mida tuleb peale maksta, olla suurem kui terve aastane automaks.
Sellel, miks maamaks viimastel aastatel on hakanud nii palju tõusma, on mõistagi omad põhjused. Alates sellest, maamaks püsis muutumatuna aastaid ning hiljuti toimus maade korraline hindamine. Põhjuseid on teisigi ja maaomanikel on põhjust tulevikus maamaksutõusule mõelda.
Paljud põllumajandusettevõtjad võtavad maamaksutõusu osana üleüldisest maksurallist. Mõni jälle leiab, et võiks üldse põllumajandustootmise ära lõpetada. Aga mida siis maaga peale hakata, kui suurtel põllumaadel enam teravilja ei kasvata?