Paljud metsaomanikud on loobunud igasugusest metsauuendusest ? mida ei võta külm ega hävita põud, selle panevad nahka ulukid. Ja nii ongi osa oma metsast hoolivaid metsamehi lootusetuse tundest käega löönud ning looduslikule uuendusele lootma jäänud. Et tuleb see, mis siis tuleb.
Jahimeeste kogutud ulukite loendusandmed, eriti aga metskitse osas, ei vasta tegelikkusele. Need on tugevasti alla hinnatud ehk siis on loendatud vähem kui tegelikult on. Loomi kütitakse vähem, kui võiks ja oma osa on ka heal sigivusel ning soojadel talvedel.
Igasugused peletusmeetmed toimivad vaid niiöelda ulukite optimaalse arvukuse korral. Kui see on suurem ja loomal valida kas ellujäämise või hirmu vahel, valib loom ikka ellujäämise.
Kitse arvukuses on probleem ka selles, et jahimehi huvitavad vaid soku trofeesarved ja jahti peetakse põldudel, mitte metsas.
Ulukite arvu suurenemise üle on kurtnud kõik metsaomanikud, aga kui küsida neilt, kas nad on ka midagi teinud, et metsloomi oma valdustest eemale peletada, on vastuseks õlakehitus. Mida siis ikkagi ette võtta?
Alltoodud loos on päris palju nippe, kuidas üsna lihtsate vahenditega õnnestub ulukeid oma metsanoorendikust eemale peletada.
Kas teadsite, et põtrade peletamiseks saab kasutada rääsunud heeringakonservi, soolakala või roiskuma läinud toidujäätmeid? Need võib panna kilekotti, kott pealt kinni siduda ja siis metsa viia ning puu otsa riputada, tehes enne kilekotile mõned väikesed augud sisse – sealt tulev hais peletab põtru mõnda aega eemale. Mida püsivam hais, seda kestvam on mõju. Nailonsukast kotikestega puudele riputatud küüslaugud on olnud ka küllaltki tõhus vahend põtrade eemaletõrjumiseks. Samaks otstarbeks saab kasutada purki kogutud suitsukonisid, millele on vett peale valatud.
Muidugi on selleks vaja ka palju pikka meelt ning kannatust. Kahjuks ei pruugi üksik meede tulemusi anda ning sellepärast peab metsaomanik olema järjekindel.
Kui varem arvati, et metskits sööb näiteks kuuske vaid viimases hädas, siis nüüd on ta oma maitse-eelistusi muutnud ? eriti maitsevad talle heas toitumuses potitaimed. Seetõttu pole näiteks ka männiseemikutel minekut, sest esimese istutusjärgse talve möödudes on selge, et tulemust sel tööl pole. Nii jäigi tänavu üle kaks miljonit männiseemikut.
Hoolt ja vaeva nõuab metsakultuuri suureks kasvatamine omanikult palju. Tasu ja tehtud töö vilju naudivad muidugi järeltulevad põlved.
