Jõgevamaa keskused kirendavad suurbänneritest, kus vaatavad vastu enamikus tuttavad näod.
Kõigi taga on küll valimisprogramm, kuid me hääletame siiski tuntud ja teatud inimeste poolt, kes meie arvates suudavad valdade tagasihoidlikke eelarvevahendeid kõige mõistlikumalt kasutada. Kuid taludes ja külades bännereid ei ole, seega ei saa sõnum selle kanali kaudu sinna jõuda. Eeldatavalt toimetavad erakonnad ja valimisliidud oma trükiseid üle kogu maakonna. Igal pool ei ole ka internetilevi kiita.
Bänneritega või ilma on paljud küsitletud otsustanud valimistel osaleda, mõni üksik leiab, et tema hääletusel ei saa olla mingit tähtsust.
Nüüd saab stardipaugu ka niinimetatud poliitreklaami määruse kehtestamine, mis on Euroopa Liidus vastu võetud ja jõustub tänasest. Kuivõrd Eesti on esimene, kes pärast seda valib, siis proovime meie esimesena, kuidas poliitreklaami juurde lisada viide rahastamise info kohta. Järgmisena proovivad kätt iirlased, kes 24. oktoobril valivad oma presidenti. Kui kusagilt tuleb kisa (vabandust, teateid) selle kohta, et määrust on valesti kohaldatud, küll siis parandame. Mis valesti, see uuesti. Lõppude lõpuks ei ole ju veel mingit praktikat, Eesti on siin teerajaja.
Kuna kohalike omavalitsuse volikogude valimistel saab hääletada juba koolipingist (alates 16. aasta vanusest) ning ka kandidaatide hulgas on palju alumisel vanusepiiril olevaid, 18-aastaseid noori, on lootus, et ehk hakkab uus põlvkond lähiajal enam panustama ka omavalitsuse juhtimisse koostöös vanemate poliitikutega.
