Eestis on väga palju räägitud laste toetustest ja mitmedki poliitilised jõud on tavaliselt valimiste eel sellega lausa hüsteeriliseks läinud. Me ju mäletame, kuidas on lubatud igale lapsele 1000 krooni kuus jne. Paraku on lubadused lubadusteks jäänudki.
Selle taustal on huvipakkuv valitsuse uus eelnõu, mille järgi riik peaks hakkama eraldama igale 6-19 aastasele lapsele ja noorele ringiraha. Laias laastus on see just see, mida paljud vanemad ja ka õpilased ise ammu on oodanud. Ikka jälle on olnud kuulda ka õpetajatelt, et andekad noored jäävad sageli olemasolevatesse huviringidesse tulemata rahapuudusel.
Nii on valitsuse ringiraha eelnõu üks tõeliselt väärt mõte, kuid Helmer Jõgi kirjutisest esialgu ei selgu, kuidas see raha ikkagi omavalitsuste kaudu reaalselt lasteni välja jõuab.
Kas 2000 krooni lapse kohta, mis on ju küllaltki mõistlik summa, antakse otse omavalitsusele, et ta selle huvikoolidele jagaks ja lastele huvihariduse kättesaadavuse tagaks? Kas laps saab siis oma koduvallas või -linnas, kuhu ta sisse kirjutatud, huvitunde täiesti tasuta või tuleb vanematel ja lastel käia kusagil osakonnas tõestamas, et ta ikka mõnes huviringis õpib?
Ja mis saab nendest lastest, kes ei taha huviringis käia, kas nende raha kulutatakse teiste sama omavalitsuse laste peale? Või jagavad omavalitsused selle summa lihtsalt huvikoolide vahel ära? Või on kõne all üleüldse vaid koolide juures tegutsevad ringid ning mujal eritunde võtvad lapsed peavad ikka ise oma hariduse eest maksma? Kas omavalitsus peab raha kulutama kõikide huvikoolide peale või saab ta valida n-ö lemmikuid?
Kuigi küsimusi jätkub lapsevanematel esialgu veel palju, on Vooremaa meelest siiski positiivne, et see eelnõu juba enne suve menetlusse jõuab, sest nii võib loota, et sügis algab nii mitmelgi andekal lapsel, kelle vanematel pole taskus mitte just liiga palju vaba raha, varasemast hoopis lootusrikkamalt.
