Kahest viimasest Vooremaa numbrist leiab ülevaate Jõgevamaa omavalitsuste laenudest ja nende kasutamisest. Päris kõigist omavalitsustest õigeks ajaks küll vastust saada ei õnnestunud, kuid loodame, et selle taga on mingid muud põhjused kui soov avalikku infot mitte jagada ja kommenteerida.
Laenamise tähendus on ajaga oluliselt muutunud. Kui kunagi armastasid eestlased öelda, et laenuleib ja laastutuli kaua ei kesta, siis tänases reaalsuses kehtib see vaid osaliselt. Igaüks saab ju aru, et enne palgapäeva laenatud sajaline või pangalt võetud pool miljonit eluaseme soetamiseks kannavad endas hoopis erinevat, lausa vastandlikku sisu.
Laenu võtmise tähendus on erinev ka riigi, omavalitsuse, firmade ja eraisikute puhul, ent valdavalt kannab see endas siiski positiivset märki, soovi elu edendada. Võib väita, et tänase maailma majandus on suures osas üle ehitatud just laenude abil. See kehtib ka Eesti kohta, kuigi riigina on Eesti olnud oma laenupoliitikas väga konservatiivne.
Omavalitsuste laenukoorem on erinev ja küllap esineb ka põhjendamatuid laene. End lõhki laenata ei tasu kellelgi. Samas võib julgelt väita, et enamik laene on tõepoolest üldisi huvisid teeninud. Nii on ka Jõgevamaa suuremad ehitised ikka laenuraha toel püsti pandud ja küllap jätkub see nii ka edaspidi. Kohalikud inimesed on sellest igal juhul võitnud.
Õigel ajal võetud laenud, mille abil mõni vajalik objekt valmis saanud, on end tänaseks reeglina sisuliselt tagasi teeninud, kui mõelda kasvõi sellele, kui palju on näiteks ehitamine kallimaks läinud.
Laenude puhul on oluline ka nende läbipaistvus ? see tähendab, et igal kodanikul on õigus teada, kui palju tema omavalitsus on laenu võtnud ja kuhu see raha on läinud. Millist laenukoormust vald või linn kanda jaksab, tuleb aga vastavate asjatundjate abi kasutades enne uue laenu võtmist kindlasti välja arvutada.
