JUHTKIRI: Kultuur – maakonna identiteedi kandja

Seoses haldusreformi ja valla piiride muutumisega ning maavalitsuste ära kaotamisega mõned aastad tagasi muutusid maakonnapiirid mitmeski mõttes ebamääraseks ja hägusaks. Sildid tee ääres on küll alles ja maakonnad ka justkui eksisteerivad jätkuvalt edasi, aga mida üks maakond endast täpsemalt kujutab ja kas omavalitsused maakonnas teevad omavahel ka koostööd, on iseasi. Maakond justkui on, aga selle olemus ebaselge. Mis ühendab valdu, mis kuuluvad ühte maakonda?
Üks asi, mis maakonda hoiab endiselt koos, on kultuur. Tänasest Vooremaast saab teada, et sel aastal sõidab Põltsamaa Jahisarveansambel Poola EMile. Asja üks külg on see, et ansambli nimetuseks on Põltsamaa Jahisarveansambel, kuid et neljaliikmelise pundi koosseisu sõidab seekord kaasa ka Verner Mölder, Avinurme puhkpilliorkestri aktiivne eestvedaja, viitab sellele, et Poola EMile sõidab Põltsamaa Jahisarveansambel seekord esindama ka Jõgevamaad maakonnana.
Mitmed üritused, mis varem olid maakonnaülesed, on nüüd oma tähtsuse minetanud. Olgu näiteks kasvõi paljud spordiüritused.
Teisalt, Jõgeva on jätkuvalt endiselt suuresti maakonnakeskuseks. Aga kultuuri edendatakse jätkuvalt ka väljaspool keskust, nii Põltsamaal kui Mustvees. Tänasest lehest saab veel lugeda, et järgmisel aastal toimub Eesti-Läti-Leedu suurim pärimuskultuurialane ühispidu Baltica Tallinnas, Jõgeva maakonna eelpidu toimub aga veebruaris Mustvee vallas Kasepääl. Olgu pärimuspidugi näiteks sellest, et kultuur on maakonnas midagi, mis ühendab tervet maakonda ühtseks tervikuks.