Oleme siin Maarjamaal tegelikult kõik juuripidi maas kinni. Vahest viimased põlved on kippunud linna. Aga et suuremad linnad on ülerahvastatud, hakkavad noored juba tasapisi maale tagasi tulema. Kaugeltki kõiki ei ahvatle enam linnatuled ja rahvarohkus. Igatsetakse vaikust ja looduses olemist. Linnatuhin hakkab mööda minema. Mõnigi leiab uuesti üles esivanemate teerajad.
Ega lapsed ole süüdi, elu on selline, tahaks öelda nii mõnelgi puhul. Kasvõi näiteks siis, kui keegi tõsimeeli hurjutab televisiooni tõsielusarja “Lihtne elu” kahte noort rõõmsameelset tüdrukut, kes vaatavad maaelu nähtusi kui ilmaimet. Kui ikka tüdrukud oma senises elus pole maaga kokku puutunud, ei ole imestada midagi. On ju paljude nendeealiste isad-emad kunagi kõigest hingest linna trüginud, et aga saaks ära igavuse ja raske elu eest sinna, kus elu kihab ja keeb, kus on loendamatuid võimalusi aega veeta ja ennast teostada. Kui siis see linnamineku unistus täide läks, aga kõik edasine ei pruukinud nii minna, nagu oleks tahtnud, püüti kohaneda ja maa poole enam ei vaadatud, kes põhimõtteliselt, kes oli tagasitee lihtsalt enneaegu ära lõiganud. Suhtumine, et linnainimene on peen olla ja maale jääjad on peamiselt kõik ühed ullikesed, oli vahepeal tõepoolest üsna valdav.
Ei maksa siis imestada sedagi, et nende kunagiste linna põgenenute lapsed ja lapselapsed maast vahel nii võõrdunud on, et see tõelisele maainimesele isegi naeruväärne tunduda võib. Pole nad ju harjunudki kuulama linnulaulu ega loodust tähele panema selle loomulikus keskkonnas, on ehk seda jälginud vaid teleekraanilt. Siis võtabki see inimesehakatis maale sattudes kaasa oma linnamaailma, selle hääled ja ilmingud, paneb muusika mängima ja pole vahet, on ta looduses või kusagil kohvikus.
Aga meie omapära on just maal. Mujalt maailmast tullakse otsima eelkõige seda, mitte tavalist linnasaginat, nagu on kõikjal mujal. Seepärast on hea, et maa ärkab külaliikumise kaudu taas ellu, meid koolitatakse olema see, kes eestlane kunagi olnud, otsima üles oma juuri ja samas minema edasi, võttes kaasa tänapäevased võimalused. Avastame sel moel enda jaoks tagasi maa võlud ja võimalused. Nimetatagu neid maakohtade elluäratajaid kas sädeinimesteks või kelleks tahes. Igatahes ootab neid suur ja tänuväärne tööpõld.
