Kool on ühiskonnas väga tähtis nähtus, sest lapsi õpetades-kasvatades kujundab kool ühiskonna tulevikku. Kool on ka ühe omavalitsuse, eriti väikese omavalitsuse jaoks väga tähtis asutus, sest sellega on ühel või teisel viisil seotud väga paljud selle omavalitsuse maksumaksjad. Sestap pole ime, et ka Jõgeva linna kahe gümnaasiumi direktorikonkursid linnas suhteliselt suurt vastukaja tekitasid. Koolide endi kollektiividest rääkimata.
Jõgeva Gümnaasiumi õpetajad olid, kuigi koolilaste jõuluvaheaeg veel kestab, eile pea täies koosseisus koolimajas: selleks, et kohtuda linnavalitsuse esindajatega ja pärida aru, miks nende kauaaegne direktor edaspidi direktori kohusetäitja staatuses jätkama peab ning kui kaua.
Linnavalitsuse esindajate selgitused konkursi nurjumise kohta ning põhjendus, et uut konkurssi pole mõtet korraldada ühest küljest õppeaasta keskel, teisest küljest enne linna hariduse arengukava valmimist, pedagooge eriti ei rahuldanud. Nad avaldasid arvamust, et seisaksid oma direktori eest ükskõik missugusel ajal ning et koolijuhi isik ja staatus ei peaks olema just väga suures sõltuvuses linna hariduse arengukavast.
Alluvate suurest toetusest koolijuhile andis tunnistust ka 62 õpetaja ja 588 õpilase toetusallkirjaga pöördumine, mis enne, kui komisjon hääletama asus, linnavalitsusse toodi. Õpilaste allkirjade kogumise üle tekkis kohtumisel, tõsi küll, teatud diskussioon: et kas näiteks viienda klassi õpilasi on eetiline sel viisil täiskasvanute probleemidesse kaasata.
Kuigi alluvad seisid direktori eest kui müür, vihjas abilinnapea Aare Olgo siiski sellele, et vaatamata kooli heale mainele ei pruugi koolijuhi isiklik maine olla just kõigi silmis plekitu.
Lahku läksidki kaks poolt kumbki oma arvamusele jäädes. Kokku tulla aga vist siiski tasus: vähemasti saadi välja öelda see, mis hingele kogunenud. Ehk annab see paremad eeldusel koostöö jätkamisele ? kasvõi hariduse arengukava koostamisel.
