Eesti Vabariigis on võetud suund kõikvõimalike riigiasutuste üksuste liitmisele maksuamet, politsei, prokuratuur, päästeteenistused, tervishoid. Nüüd siis ka kohtud.
Valitsus kiitis möödunud neljapäeval heaks kohtute seaduse muutmise eelnõu, mille järgi ühinevad praegu tegutsevad 16 maa- ja linnakohut ning neli halduskohut 2006. aastal neljaks maakohtuks ja kaheks halduskohtuks.
Kohtumõistmine jätkub kõigis praegu tegutsevates kohtumajades. Eelnõu eesmärk on ühtlustada kohtunike töökoormust. Tartu, Jõgeva, Viljandi, Valga, Põlva ja Võru maakohtu ühendamisel tekib Lõuna maakohus, mille tööpiirkond on Tartu, Jõgeva, Viljandi, Valga, Põlva ja Võru maakond. Justiitsministeerium lähtus eelnõus maakohtute nimetamisel varem reformitud politsei- ja prokuratuuriasutuste territoriaalsest jaotusest.
Eelnõu eesmärk on õilis – ühtlustada õigusemõistmise kiirust ja parandada kvaliteedi, kuna suuremates kohtuasutustes saab kasutada inimesi paremini ning see võimaldab ühtlustada kohtunike töökoormust ja kohtuasjade menetlusaega.
Inimesed võivad esitada hagiavalduse või kaebuse mingi tööpiirkonna igas kohtumajas hoolimata sellest, milline kohtunik millises majas seda arutama hakkab. Praegu on Jõgeval olukord selline, et kui viia esmaspäeval kiireloomulisem tsiviilasi (pankrotiavaldus, lastesse puutuv nõue, eestkosteasi) on võimalik seda eelistungil läbi vaadata juba järgmisel- ülejärgmisel nädalal. Kui Jõgeva inimeste kohtuasjad hakkavad venima nagu Tallinnas, on kuri karjas.
Põhimõtteliselt püüab riik selle seadusemuudatusega ilmselt kustutada Tallinna Linnakohtu ja Ida-Virumaa kohtute “tulekahjusid”, kus tähtajad on keskmisest oluliselt pikemad. Nende kohtute probleemid on varasemas juhtimises ja kohtunike kohtade ebaratsionaalses jaotamises. Uusi kohtunike ametikohti ei soovi riik nendesse kohtutesse juurde teha, sest see on väga kallis – suurusjärk aastas umbes pool miljonit krooni üks koht. Muudest kohtutest ei saa ka inimesi ära võtta, kuna kohalik kohus jääks liiga väikseks – alla kolme kohtuniku ei ole hästi võimalik töötada haiguste või muude äraolekute tõttu. Nii püütaksegi koormusenäitajaid ühtlustada asjade hajutamisega suurema territooriumi ja kohtunike arvu vahel.
