Tänasel ülemaailmsel tarbija õiguste päeval on meil tõsiselt põhjust rõõmustada selle üle, et oleme normaalse ühiskonna liikmed ja meil on olemas kõik loomulikud inimõigused, sealhulgas ka tarbija õigused.
Nagu tänase Vooremaa arvamusküljeltki lugeda võib, on tarbijate kui laialdase ja olulise majandusliku inimgrupi tarvis loodud tarbijaid kaitsev riiklike ja ühiskondlike meetmete süsteem. Me kõik teame, et klient on kuningas ja kui keegi väidaks vastupidist, ei saadaks temast enam arugi.
Tänapäeval on iseenesestmõistetav, et teenindajad tunnevad ennast vastutavatena ning on oma firma hea maine nimel ära kannatama ka kõige pretensioonikamad kliendid. Mõne puuduse ilmnemisel on võimalus kaup välja vahetada, meie müüjad ja klienditeenindajad on õppinud naeratama ning tulevad tarbijate soovidele enamasti vastu.
Tarbijal on muu hulgas õigus nõuda ka viisakat teenindamist ja märtsikuu lõpuks selgitatakse Eestis välja parimad teenindajad, kes oskavad lahendada ka kõige keerulisemaid tekkida võivaid olukordi.
See kõik pole aga sugugi alati niimoodi olnud. Meie praeguste nooremate generatsioonide tarbijad ju ei oska uneski ette kujutada, et alles paarkümmend aastat tagasi olid Eestis veel ajad, mil müüja võis ostja lihtsalt läbi sõimata. Et tigedate nägudega teenindajad mälusid tagaruumis pirukat ja inimesed ehk tarbijad seisid kannatlikult tundide kaupa meeletult pikkades sabades ehk järjekordades ning mitte kellelegi ei tulnud pähe nõuda mingisuguseid tarbija õigusi. Neid lihtsalt polnud. Oli vaid õigus ostmata jätta.
Olid ajad, mil täiesti haruldane oli selline olukord, kui mõni klient hakkas nõudma viisakat teenindust või mingeid oma õigusi. Sellist inimest lihtsalt ei teenindatud ja pigem pidi ta olema tänulik, et teda lausa hullumajja ei viidud.
Mõnikord on kasulik neid minevikuõudusi meenutada, et mõista: elu Eestis on oluliselt paremaks läinud.
