Igatalvine tulumaksuralli algas tänavugi nii hoogsalt, et ülisuure koormuse tõttu oli e-maksuameti kasutamine kolmapäeva keskpäevast häiritud. Interneti teel oli eile kella kahetesitkümneks sisestatud juba 22 000 e-tuludeklaratsiooni.
Kokku arvestab Maksuamet tänavu kokku umbes 500 000 tuluteklaratsiooniga. Paberil sai deklaratsioone esitada juba jaanuari algusest, ent Maksuamet ootab, et interneti vahendusel esitatakse tänavu neist vähemalt kaheksakümmend protsenti. See on üks kõige selgemaid märke sellest, kui igapäevaseks ja oluliseks on interneti kasutamine enamikule meist muutunud.
Hinnanguliselt maksab riik läbi maksuameti eelmise aasta eest tagasi kuni miljard krooni tulumaksu. Loomulikult tahavad need, kel raha ootamas, seda võimalikult ruttu ning eelmise aasta kogemus oli enamiku jaoks siin positiivne.
Aga sugugi kõik ei saa raha tagasi. Esialgsete hinnangute kohaselt tuleb inimestel tulumaksu juurde maksta umbes 400 miljoni krooni ulatuses. Nende hulka kuuluvad muuseas näiteks ka need, kes kevadel müüsid oma osaluse Hansapangas.
Selle miljardi kõrval, mis rahvas tagasi saab, troonivad veelgi suurem summad. Nimelt oli Hansapanga grupi puhaskasum eelmisel aastal 3,78 miljardit krooni. Ainuüksi selle aasta jaanuaris kasvasid Eesti kommertspankade varad 4,27 miljardi võrra, ulatudes 189,38 miljardi kroonini. See on enam kui kolm korda rohkem kui Eesti tänavuse riigieelarve maht, mis oli 61,4 miljardit.
Nii kolossaalseid summasid tavaline inimene enamasti ei hooma. Aga nii palju saab ta aru küll, et kusagil liiguvad väga-väga suured rahad. Ja mõtleb murelikult – miks sellest minuni nii vähe jõuab, miks on nii raske palgapäevast palgapäevani välja tulla.
Eesti riigi ja rahva ladusama läbisaamise ning tervise üks võtmeküsimusi on, kuidas suudetakse rahasid ühtlasemalt jaotada. Nii, et mõiste “majanduskasv” tähendaks midagi käegakatsutavat mitte vähemuse, vaid enamuse jaoks.
