Juhtkiri: Katsumusterohke suvi

Tänavune suvi on põllumeeste jaoks pigem keeruline ja raskusi toov kui soosiv. Silo saab küll tehtud, kuna heintaimede kasv on olnud üldiselt hea. Ükski loomakasvataja ei pea kartma, et söödast talvel puudus tuleks. Silosaak tuleb põllumajandusettevõtjate väitel pigem keskmine, võib olla isegi üle keskmise.
Siloga ongi üldiselt nii, et kui rohusilo õnnestub vähem koguda, läheb teinekord paremini kas rukki-, tritikale-, herne- või maisisiloga. Seega võib näiteks mais hädast päästa, kui rohusilo kehval aastal väga vähe õnnestub koguda.
Kui nii mõnigi maakonna põllumajandusettevõtte juht ütleb ka tänases Vooremaas, et tänavune silo- ja heinasaak on prognoositust suurem, siis teraviljakasvatusega on muidugi lood praegu keerulisemad. Keegi ei oska öelda, kas vihmased ilmad jätkuvad ka kogu koristusperioodi või tuleb vahele ka paar nädalat kuiva ilma. Jahedus ja niiskus võivad tähendada ühelt poolt suuremaid kuivatuskulusid, teisalt on kasvõi Põltsamaa külje all näha põlde, kus vihm on oma kahju juba tekitanud ja vili suures ulatuses lamandunud.
Mis puutub kodumaisesse sibulakasvatusse, siis selle kohta võib ilmselt öelda, et nii nagu üleüldse Eesti köögiviljakasvatajatega, pole eriti kerge kellelgi. Sibulate jaoks liigne niiskus ja sagedased vihmahood hästi ei mõju. Veelgi keerulisemad on lood sibula kuivatamisega – kui sibulat kuivatada ei saa, siis see ka ei säili.
Samal ajal trügib turul peale küll Läti, küll Poola, küll Leedu kurk, sibul, tomat, kartul. Kuidas sellises olukorras Eestimaine köögiviljakasvataja ellu jääb, on küsimus laiale ringile.