Juhtkiri: Kas riigi hiiliv lahkumine süveneb?

See, et riik tõmbab ennast väljaspool Tallinnat (kaasa arvatud Harjumaad), Tartut, Pärnut ja Narvat vaikselt kokku, on ammu teada. Viimane haldusreform on vaid kiirendanud seda tempot. Tähelepanelik kodanik on kindlasti märganud, kuidas on meie maakonna keskusest lahkunud või marginaalseks muudetud maksuamet, töötukassa, pangandus, politsei … Õhemaks hööveldamine jätkub, kuid seda ikka vaid provintsi arvelt. Ja kõike seda põhjendatakse tavaliselt kulunud klišeega: parandada teenuse kvaliteeti.
Nüüd on riigil vaikselt küpsemas plaan, millega viis senist maakonnakeskust soovitakse taandada väikelinnadeks, nende hulgas ka Jõgeva.
Kuigi uus üleriigiline planeering 2050 tuleb avalikule arutelule alles järgmisel aastal, on juba viidatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi selgele plaanile. Mida selline otsus endaga konkreetselt kaasa võiks tuua, seda ei oska (või ei taha) keegi täpselt öelda. Kindel on aga, et see vähendab veelgi maakonna(keskuse) võimalusi suuremateks investeeringuteks ja aitab kiiremini maakonnast minema viia siia veel jäänud viimaseid riigiasutusi.
Küllap tõuseb päevakorda ka kohtumaja sulgemine, võib-olla PRIA Tartusse viimane ja äkki isegi riigimaja kaotamine.
Kõige selle juures tuleb aga kahjuks tunnistada, et maakond tervikuna ja Jõgeva maakonnakeskusena pole ka ise suutnud viimase kümnendi jooksul midagi erilist teha enda suuremaks saamiseks. Pole julgeid tegusid ja on puudunud suure pildi nägemine, millega ennast nähtavamaks ja olulisemaks muuta.