Justiitsministeeriumist on meedia vahendusel avalikkuseni jõudnud üks viimase aja kõige suuremat hämmingut ja õiglast viha tekitav seaduseelnõu.
Selle põhjal tahetakse ametialaste kuritegude puhul vähendada vanglakaristust viielt kolmele aastale ning tõsta varastatud summa suurust, millest alles algab ametialane kuritegu, 269 000 kroonini.
“Tundub uskumatu, et karistusi ametiseisundi kuritarvitamise eest on võimalik veelgi vähendada, sest need on niigi peaaegu olematud ja jäävad enamasti paberile – ehk siis tingimisi karistusteks”, kirjutab oma eilses juhtkirjas Postimees.
Tõepoolest, tekib küsimus, kas justiitsministeerium eesotsas reformierakondlase Rein Langiga on tõesti ette valmistamas koostöölepingut korruptantidega, et rahva raha oleks jätkuvalt kergem ja turvalisem enda ja sõprade kaukasse ümber kantida.
Muidugi vaidleb Lang taas tuliselt vastu, et teda on valesti mõistetud, ent just taoline mulje tavakodanikule asjast jääb. Olgu hilisemad selgitused juriidiliselt või poliitiliselt nii korrektsed kui tahes, rahva õiglustunnet on taas räigelt riivatud. Kui mitte meelega, siis lollusest, ning sedagi ei saa poliitikule just auasjaks lugeda.
“Eriti kummastav on plaan kaotada täielikult karistused ametialaste seadusrikkumiste eest, millega tekitatakse riigile mittevaralist kahju,” leiab endine justiitsminister Ken-Marti Vaher, kes oma ametiposti sisuliselt kaotas just korruptsioonivastase võitluse tugevdamise katse eest.
Loodetavasti on tegu siiski mõningase arusaamatusega selle eelnõu tõlgendamisel ning Langilt nõuavad aru mitte ainult avalikkus ja opositsioon, vaid ka tema enda erakond ning koalitsioonipartnerid. Vastasel juhul jääb mulje, nagu oleks korruptsioon vaid pisipatt või üldse üks loomulik asi kogu valitsusliidu jaoks.
Midagi nii jaburat oli ühe kõrgesti haritud kaadriga ministeeriumi poolt küll raske oodata. Hindeks “kaks”. Ootame selgitusi ja vigade parandust.
