Juhtkiri: Jõuad pärale siis, kui pead jõudma

Hariduse tähtsuses ei kahtle tänapäeval mitte keegi. Maailm aga võtab samas üles üha kiiremat tempot ja sellega seoses kipub aeg suruma peale ka noortele. Kas tõesti juba kuuendas-seitsmendas klassis peaks noorel olema selge, kelleks ta tahab saada ja kuidas selleni jõuda? Vahel sooviks aega peatada ja lasta lastel olla lapsed oma maailmas, eakohases maailmas. Küll nad jõuavad, tasa ja targu, ei saa kõiki mõõta ühe aja ja kiirusega. See ei tähenda sugugi seda, et tulevikule mõtlema ei pea, aga ärgem survestagem tulevikuvisioonidega.
Äratundmine selles suhtes, mis köidab või meeldib, võib tulla palju hiljem kui teismeeas. Siis on võimalik teha näiteks karjääripööre ja suunduda hoopis teise valdkonda, kasvõi õpetajaks. Vastavad koolitused ja programm Noored Kooli läbitud, võib olla nii mõnelegi uue tööelu algus. Mis saab olla parem, kui teha tööd, mis meeldib, kus on võimalik endast parim anda ja sealjuures ise areneda. Küllap õpilased tunnevad ära, kui nende õpetaja teeb tööd rõõmsa meele ja südamega.
Karjääri ülesehitamine läheb igaühel erinevalt, kes teeb teadlikke valikuid ja liigub edasi sirgjooneliselt, kes aga proovib ühte ja teist suunda ning lõpuks jõuab ikkagi just sinna, kuhu peab jõudma. Kui ollakse kohale jõudnud, siis on süda rahul, meel rõõmus ja oma tööd tehakse entusiasmi ja sooviga ise muutuda ning kõlagu see ükskõik kui klišeelikult: maailma paremaks muuta.