Nagu selgub tänasest avaloost, pole Pedja jõe kallastel mitte neli, vaid viis aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv ja üleujutus. Täpipealt nagu Soomaalgi, kus samuti viimane alanud ning suvilaomanikud juba kanuudega ringi sõidavad. Mõnel pool ajavad basseinidki üle kallaste, mis siis veel jõgedest rääkida. Vesi on tulnud tänavu varem, on paiguti lausa meetri jagu kõrgem ja jätkavat tõusmist. Peaasi, et kõiki kruusateid minema ei vii.
Vooremaa saab aru, et see võrdlus ei vähenda Vana-Jõgeva küla elanike muret nende veetaseme pärast ja usub et sealse endise suvilaterajooni rahvale ka nende probleemi jaoks lahendus leitakse. Samas on ka selge, et kui suur hulk inimesi on asunud endistele suvilakruntidele alaliselt elama, vajab see paik kindlasti ajakohast veevärki ja kanalisatsiooni. Ja mitte ainult. Vajab ilmselt palju muudki veel, millele külarahvas ja vallavalitsus ühiselt saavad vastuseid ja võimalusi otsida.
Jõeäärse ala üleasustamine pole ju tekkinud üleöö ja tänaseks ilmnevaid kitsaskohti oleks saanud ette näha juba palju varem, kuid hilja pole kunagi ja nagu selgub ka veespetsialisti kommentaarist, saab näiteks keldreid veekindlaks muuta.
Selles loos on nagu kolm tegelast: on Painküla hüdroelektrijaam, mis hoiab lubatud veetaset, kuid sellega on nii, et kui ühtedel ei uputa, on teistel kaevud tühjad ja vastupidi. On inimesed, kelle elukorraldus jaama käiku minekuga muutunud ja kes ilmselgelt vajavad nõu ja abi ning nende kõigi keskel lookleb kaunis Pedja jõgi kui force majore, elades oma ürgset elu.
Vooremaale jääb jätkuvalt selgusetuks, millist neljandat rolli mängivad selles loos ametnikud, kelle sotsiaalne vastutus on, tsiteerides keskkonnaekspert Arvo Järvetit, tegelikult hoopis laiem, kui nad seda mõnikord endal arvavad olevat.
