Juhtkiri: Jõgevamaa suus sulavad maitsed

Alates 2016. aastast alustati Hiiumaa maitsetega Eesti toidupiirkonna tava ja nüüd on köögikord Jõgevamaa käes. Ajal, mil kavandatav üleriigiline planeering 2050 peidab suunda mõnede maakondade kaotamiseks, elanikkonna mass-suunamiseks suurematesse linnakeskustesse, on kohaliku maitseelamuse esiletoomine ka Jõgevamaa ainulaadsuse kinnitamine.
Avaüritus Laiuse ordulinnuse varemetel oli täielik pärl, ilm oli lumine ja päikeseline, kuid ilma tuuleta ning pakane ei olnud ka väga pitsitav, ainult -14° C. Täiuslik läbimõeldus alates parkimisest kuni prügi äraviskamiseni. Soojad Jõgevamaa maitsed külma lume taustal. Särtsakad tantsud ja hingeminevad sõnavõtud, alates Betti Alveri luulest kuni koduse toidu meenutamiseni. Võib arvata, et Jõgevamaa maitsete aasta järgmistel üritustel on ka palju rahvast, kes tunnevad rõõmu kohalike tootjate toidust.
Toit on selline valdkond, kus kõik on asjatundjad, sest kõik söövad. Ainuke, mis ei ole toidu asjatundja, on tehisintellekt. AI ei hakka kunagi aru saama isa tehtud kartulipüree ainulaadsusest, sest sinna sisse sulatatud võitükike ei ole määrava tähtsusega maitse tekkimisel.
Maitsed ja toidulõhnad värvivad eri sündmusi ja päevi ning uusi toite tuleb aina juurde. Erakordselt head toiduelamust on raske sõnades väljendada. Sõnades võib ainult uhkust tunda, et Jõgevamaa vald Põltsamaa on oma toidu isegi kosmosesse saatnud ning nüüd jällegi ainulaadne Eesti esimese teofarmiga. Jõgeva kollane kartul ja Peipsi rääbis muude hõrgutiste hulgas kutsuvad Jõgevamaad maitsma.