Juhtkiri: Jõgeva tõmblused Toompea moodi

Toompea võimutüli pole kaugeltki lõppenud. Lihtsalt tuli hõõgub tuha all edasi ja võib iga hetk uuesti lahvatada. Viitsütikuga pommiks on praegu reformierakondlase Rein Langi kinnitamine või mittekinnitamine välisministriks. Otsustajaks loomulikult respublikaanist peaminister.
All-linnas tõmbleb tema parteikaaslane, Tallinna linnapea Tõnis Palts. Küll ei meeldi Paltsule Ida-Tallinna Keskhaigla juhi, reformierakondlase Meelis Roosimägi taas ametisse jätmine, küll Unicomiga sõlmitud reklaamilepingud. Paistab, et tulemas on kõikide sõda kõikide vastu.
Miks peaks siis Jõgeva rahulikult oma igapäevaseid toimetusi toimetama? Kui on võimalik hoopis iseloomu näidata? Mida rohkem silma paista, seda parem ju! Sügisel tulevad kohalike omavalitsuste valimised, nii et viimane aeg on ikka näidata, kui kõvad mehed-naised oleme!
Eestlane on üks imelik inimeseloom, kes kokkulepetest kohe kuidagi kinni ei taha pidada. Milleks kokkulepitu, kui äkki on võimalik tuhat korda parem diil teha? Ja hetkekasu paistab olevat ju vinge!
Milleks on kohalikus omavalitsuses vaja kokkuleppeid? Küllap ikka selleks, et koos midagi ära teha. Et inimestel oleks parem, et elu edasi läheks. Enne valimisi ja uute lubaduste kuulmist peaksid inimesed tõsiselt mõtlema, mida nende valitud saadikud ikka valijate heaks ära on suutnud teha. Põhimõtteliselt kõige vastu seismisega nad elu küll kuidagi edasi ei vii.
Paljud inimesed kiruvad kohalike omavalitsuste kolmeaastast võimuperioodi. Ilmselt õigusega, sest kui esimene aasta kulub sisseelamiseks, teisel aastal hakatakse midagi liigutama ja kolmandal aastal on juba valimised, mis eeldavad jubedat tõmblemist, siis selle ajaga ei juhtu mitte midagi. Valijate jaoks loomulikult.