JUHTKIRI: Jõed ajavad keset talve üle kallaste

Põltsamaal sai kõik alguse juba 1. jaanuaril, kui vesi ähvardas üle ujutada Põltsamaa linnas suure silla tagused alad. Üleujutuse põhjus oli rüsijää. 2. jaanuari hommikul loksus suurvesi juba Ranna restorani tagaukse all ning palju ei puudunud, et vesi ulatunuks postkontorini.

Linnavalitsuse kiire sekkumise järel suudeti vesi silla tagant liikuma saada, kuid linnast valla pääsenud suurvesi hakkas omakorda ähvardama allavoolu jäävat Kamari veehoidla tammi.

Häda seisis selles, et kui suurvesi järsku paisu tagant lahti pääseb, ei jõua Kamari hüdroelektrijaama tammist nii suures koguses vett üle voolata. Veehoidla hakkab üle ajama ning vesi võib rikkuda läheduses paiknevad põllumaad ja lõhkuda osa Kamari poole viivast asfaltteest, mis lõikaks ära ühenduse linnaga.

Katastroofi ärahoidmiseks lõhkusid mehed tammi taha kogunenud rüsijää ning vesi pääses taas liikuma. Möödus mõni päev ja jälle läks päästjate abi vaja. Seekord Väike- Kamaris. Keegi ei mäleta, et Põltsamaa jõgi oleks talvisel ajal nii hullusti üle ajanud.

Rüsijääst tekkinud üleujutused ei jätnud puutumata ka Pedja jõge. Peaaegu meetri jagu tõusnud vesi ähvardab üle ujutada Tammemäe turismitalu.

Kuidas on aga võimalikud sellised talvised üleujutused, millest ei saa jagu muidu kui päästjate ja lõhkealaengutega? Mitmed üleujutuse tõttu kannatanud on osutanud jõgedele kerkinud hüdroelektrijaamadele, väites, et nende ehitamisel on mööda vaadatud veekogude iseärasustest.

Looduses on tekkinud sel talvel ekstreemne olukord. Meie maakond pole teiste maakondadega võrreldes halvemas olukorras. Samas tahavad keskkonnateenistuse spetsialistid teha maakonna jõgede kõikidele tõkestusrajatistele uue keskkonnamõjude hindamise. See nõuab aga korralikke ja täpseid uuringuid ning ka raha.