Pidevalt tuleb juurde neid, kes internetti iga päev kasutavad ja ilma selleta elu ette ei kujutagi. Lihtsalt pole võimalik muidu tööd teha. Eesti on jõudnud internetikasutajate suhtarvult maailmas edukamate riikide hulka ning kahtlemata mõjutab see otseselt ka muude elualade arengut.
Jõgevamaa on selles osas nüüd tubli sammu edasi astunud. Juunis said meie maakonnas kõik KülaTee 3 projektis ette nähtud piirkonnad internetileviga kaetud ja püsiühendusega liitumisvõimalus on nüüd umbes 90 protsendil jõgevamaalastest. Selle üle võime uhkust tunda ka mitmete teiste maakondadega võrreldes. Mõnelt poolt kostab küll nurinat kvaliteedi üle, ent eks iga uus asi taha sissetöötamist.
Kui noored on valdavas enamuses internetikasutajad, ka siis, kui seda kodus pole, siis tasapisi taandub ka vanemate inimeste umbusk selle tänapäeva kõige võimsama ja avatuma infokanali ees. Interneti praktilise külje üle polegi mõtet pikemat arutleda, sellest peaksid kõik aru saama.
Tänases maailmas on järjest enam hakatud rääkima internetist kui inimõigusest. See tähendab, et võimalus kasutada internetti peaks olema kõigil, kuna need, kel see võimalus puudub, on info kättesaadavuse osas teiste suhtes selgelt ebavõrdses olukorras. Seega on interneti kättesaadavuse tagamine otseselt nii riigi kui omavalitsuste ülesanne.
Samas on internet muutunud üheks olulisemaks demokraatia tagatiseks kogu maailmas. Enam ei ole võimalik olulisi sündmusi maha vaikida, internet murrab välgukiirusel läbi igasuguste “raudsete eesriiete” ja vaikimismüüride. Laiemas mõõtmes on informatsiooni vaba liikumine tõhusam relv vabaduse kaitsmiseks kui ükskõik kui võimas pomm.
Läbi interneti on võimalik osaleda nii kohalike kui kogu Eestit ja kogu maailma puudutavate probleemide aruteludes ning seda tehakse aina julgemalt. Sellega peavad paratamatult üha rohkem arvestama kõik, kelle tegudest või tegevusetusest kodanike käekäik sõltub. Mingi “vaikiv ajastu” pole enam võimalik.
