Aasta aastalt muutub Eestimaa kaunimaks. Need, kes käivad siin külas kaugemalt, imestavad, kui ruttu me oleme jõudnud oma metsad ära koristada, et kadunud on võsa ja maantee ääred pole enam niimoodi rämpsu täis nagu vanasti.
Ammu enam ei tule meile pähe visata jaanitulle autokumme või panna elumajale peale eterniitkatust. Me kaalume, millistest materjalidest ehitada, me arvestame sellega, mis sobib ja kõlab kokku ja mis ei lähe mitte. Oleme hakanud mitte ainult loodussäästlikumalt ja keskkonnasõbralikumalt, vaid üldse mõtestatumalt elama. See ongi meie kohus, sest oleme jälle peremehed omal maal ja järjest enam tunneme ennast tõesti maa- ja metsarahvana.
Samas tunneme ennast ka kuuluvatena suurematesse kooslustesse, oleme kaasvastutavad kogu Euroopa tervise eest. Säästev ehk jätkusuutlik areng on Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitika üks prioriteete, see on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus.
Säästva Eesti pikaajalised arengueesmärgid on Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimese heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal. Kodanikuna soovib igaüks, et ümbrus oleks puhas, oht inimese tervisele võimalikult väike ja prügivedu hästi korraldatud. Jäätmekäitlus peaks kujunema kõigile ratsionaalseks ja motiveeritud tegevuseks meie ühisvara ? puhta elukeskkonna ? hoidmisel.
Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem kasutuks, s. o jäätmeteks. Jäätmete tohutu hulk on raiskamise tunnus, mis kaasneb tarbimisühiskonnaga. Eesti praeguse jäätmepoliitika peaeesmärk on jäätmete tekkimise vältimine ning jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine. Jäätmed ja neis sisalduv materjal tuleb võtta ringlusse või taaskasutusse, jäätmete ladestamine prügilasse või põletamine on viimane käitlusabinõu.
Igaüks meist saab sellele kaasa aidata, et Eesti oleks puhas, igaüks meist on kaasvastutav selle eest, millise Eesti me oma järeltulevatele põlvedele jätame.
