Mullu 1. oktoobrist kuni tänavu 21. jaanuarini võisid arstid ravimit välja kirjutades märkida retseptile mitte konkreetse preparaadi nimetuse, vaid toimeaine ja apteeker pidi patsiendile leidma sobiva arstimi. See tekitas palju segadust ja asjatuid pingeid. Nüüd on eksperiment läbi ja arst võib välja kirjutada nii toimeainepõhise kui ka kindla ravimi nimetusega retsepte.
Retseptidega, millel kirjas vaid toimeaine, läks olukord eriti keeruliseks siis, kui ravimit tuli ostma inimene, kel polnud aimu haige eelistustest ja varasematest kogemustest. Rohi jäi siis enamasti ostmata. Apteekritel tuli väga palju inimestele selgitusi jagada ja kindlasti kulus apteekides klientide teenindamisele seetõttu rohkem aega.
Arstid peaksid ikka apteekritest paremini teadma, millist ravimit välja kirjutada ja kuidas see patsiendile mõjub. Osadel ravimitel võivad olla erinevad kõrvaltoimed, ka ei pruugi need kõikidele patsientidele sobida.
Valikuvõimalusega loodi olukord, kus peamine otsustaja pole arst, vaid apteeker. Kogenud apteekrid oskavad üsna hästi ravimeid soovitada, aga spetsiifiliste asjadega jäävad kindlasti kimpu. Kui arst tahab ühe kindla firma ravimimüüki edendada, siis saab ta seda kaudselt ikka teha. Samamoodi võib toimida ka apteeker.
Patsiendi rahakotile on toimeainepõhine retsept soodsam, kuid inimese usk kindlasse ravimisse võib selle olematuks muuta.
Oma eelistuste eest tuleb rohkem maksta. Tänavu kulub ravimitele rohkem raha kui mullu, keskmiselt kallinesid rohud 10-35 protsenti. Rohkem raha peavad arstimite eest välja käima südamehaiged ja kõrgvererõhu all kannatajad, aga ka liigesehaiged, astmahaiged, samuti kallinesid valuvaigistid. Ainult suhkruhaiged võivad apteeki minnes rahulikud olla: nende eluline ravim insuliin ei kallinenud, sest kõik insuliinitootjad langetasid ravimi hinna kuni piirhinnani, mille haigekassa kompenseerib.
Et vähem ravimeid vaja läheks, tasub praeguste kargete talveilmadega kõikidel, kel vähegi võimalik, värskes õhus viibida, jalutada või suusatada, uisutada või kelgutada.
