Enamik meist ju soovib, et meil oleks teistega võrdsed võimalused oma elu elada. Tegelikkuses see muidugi päris nii pole, ent tasapisi liigutakse selles suunas meilgi.
2007 on Euroopas kuulutatud võrdsete võimaluste aastaks ning selle deviis on “Võrdsed võimalused kõigile ? õiglase ühiskonna poole”. Selle aasta neli võtmesõna on õigused, esindatus, mitmekesisuse tunnustamine ja austus.
Sotsiaalministeeriumi teatel on aasta eesmärk tõsta inimeste teadlikkust sellest, et igasugune diskrimineerimine on ebaseaduslik, ja alustada arutelusid võrdse kohtlemise olemuse üle.
Vastavatel üritustel ja aruteludel käsitletakse inimeste võrdset kohtlemist olenemata nende soost, rassilisest või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest ja seksuaalsest sättumusest. Tähelepanu pööratakse ka ebavõrdsele kohtlemisele, mis toimub samaaegselt mitmel alusel.
Tegevusi plaanitakse nii Euroopa Liidu kui liikmesriikide tasandil, kusjuures Euroopa Liit kaasrahastab ka siseriiklikke tegevusi.
Eestis koordineerib aasta tegevusi sotsiaalministeerium. Eesti jaoks prioriteetsemate küsimuste väljavalimiseks korraldatakse iga diskrimineerimise vormi kohta ümarlauad, kuhu kaasatakse erinevaid huvirühmi.
Nii arutatakse 14. november seksuaalse sättumuse tõttu toimuvat diskrimineerimist, 17. novembril diskrimineerimist soo tõttu, 20. novembri teema on etniline-rassiline ja usuline diskrimineerimine, 22. novembril vanuseline diskrimineerimine ning 23. novembril diskrimineerimine puude tõttu.
Euroopa Liidu tasandil on planeeritud mitmete ülevaadete ja uuringute läbiviimist, kohtumisi ja üritusi, koostööd ettevõtjate, meediaorganisatsioonide ja kodanikuühiskonna katusorganisatsioonide vahel, samuti laiema avalikkuse kaasamist.
Mõni võib ju nüüd küsida, kas seda kõike on meile ikkagi vaja, muud muretki küllalt. Vooremaa leiab, et on vaja küll, see on üks osa ühiskonna paremaks muutmise raskest teekonnast.
