Juhtkiri: Esimene vasikas ei läinudki aia taha

Nii võib öelda laupäeval Jõgeva staadionil toimunud rahvusvahelise kergejõustikuvõistluse kohta. Täpsemalt võiks öelda, et esimene vasikas jäi staadionile.
Jõgeva staadionil täitub tänavu 20 aastat tegevust. Esinduslikud võistlused, mis tõid siia tippatleete ja rohkearvuliselt publikut, jäävad ammustesse aegadesse. Nüüd, kuumal juulikuu päeval toimus justkui Jõgeva staadioni tagasitulek. Möödunud sügisel haaras spordijuht Hanno Koll koos mõttekaaslastega kinni ideest, tuua Jõgevale esinduslik rahvusvaheline viievõistluses. Unustatud kergejõustikualal, kus võimalik rünnata maailmarekordit. Ja kuigi esialgne reklaaminägu, sakslasest kümnevõistluse maailmameister Niklas Kaul pidi viimasel hetkel võistlustest kõrvale jääma, pakkus laupäevane võistlus siiski korraliku etenduse. Seda nii võistluste eeskujuliku korraldamise kui ka tulemuste poolest. Kaks rahvusrekordit (Tšehhi ja Ungari) viievõistluses ja Eesti U20 vanuseklassi rekord teivashüppes räägivad enda eest.
Kahjuks oli vaid publikut vähevõitu. Kui päeva esimesel poolel oli seda ehk veel, siis otsustavateks sündmusteks õhtupoole jäi veelgi vähemaks. Aga kergejõustikupubliku tekkimine võtab aega harjutada.
Korraldajad tegid siiski kõik, et astuda esimene samm Jõgeva staadioni ja siinse korraldusmeeskonna tagasitoomiseks Eesti kergejõustiku suurde pilti. Ka Hanno Koll oli seda meelt, et kusagilt tuleb alustada. Teha oma asja nii hästi kui võimalik, siis kasvab ajapikku ka toetajate arv ja kohale tulevad järjest suuremad tipud. Esimene võistlus pani selles mõttes lootusrikka nurgakivi edasistele plaanidele.