Juhtkiri: Elada teadlikult ja täiega nautides

Suvi on alanud ja seega ka kool läbi saanud. Paljudel õpilastel on ees küll vaid suvevaheaeg ja sügisel ootamas turvaline minek number suuremasse klassi. Nende inimeste jaoks aga, kes on lõpetanud gümnaasiumi, tundub maailm olevat muutunud. Kas kitsamaks või laiemaks ? see on paljus juba iseenda teha.

Tänases Vooremaas on avaldatud Jõgevamaa põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajate nimekirjad. Gümnaasiumi lõpetamine on tähtis sündmus mitte üksnes noorele inimesele endale, vaid see puudutab sügavalt ka tema kõige lähemat omasteringi. Vanematele on aga eriline kogemus see, kui gümnaasiumi lõpetab nende esiklaps.

Tegelikult ei muutu üleöö midagi. Nagu kirjutas internetiportaali DELFI eilses arvamusrubriigis kirjanik Kati Murutar, jäävad ka suured lapsed oma vanematele ikka edasi lasteks, kuigi endast pikemat ja igas mõttes suuremat ei saa enam muuta, teda tuleb nüüd õppida rohkem usaldama.

Tänavused lõpetajad esindavad seda ärkamisaegset põlvkonda, kes tulid ilmale laulva revolutsiooni mõjul. Nii täideti maa lastega, uskudes, et Eestil on ees uued võimalused ja paremad ajad. See oli massipsühhoos, võimas ja seletamatu. Sellisel laineharjal ei saanudki kaua sõita, sest peagi tulid juba kartulikoorte söömise ajad ja saabus üldine kainenemine.

Järgnevatel aastatel hakkab koolides olema aina vähem abituriente, kuid kummastaval kombel on just nendesamade kampaanialaste küpsemise ajaks siiski suudetud käivitada küllalti tõsiseltvõetav emapalk ja vanemahüvitis. Vooremaa arvates võib tänast Eestit õigusega pidada riigiks, kes on pööranud näo laste ja noorte poole.

Tänavused lõpetajad aga teadsid kindlasti juba palju varem, millised on nende eelistused ja plaanid tulevikus. Need, kes soovivad õpinguid jätkata ? reeglina ju gümnaasiumis selleks käiaksegi, et valmistuda kõrgkooli minekuks ?, saavad nüüd alustada tudengielu ? ja kui mitte sel, siis mõnel järgmisel aastal.

Igal juhul tasub meeles pidada, et noorus on ilus aeg ja et seda tuleb elada teadlikult ning täiega nautides  ? nagu igat muudki aega.

blog comments powered by Disqus