Juhtkiri: Betti Alveri muuseum poetessi kodumajas

Jõgeval Betti Alveri sünnikodus Oleg Mellovi sisekujundusega muuseum ei ole üksnes kodumuuseum ja näitusekoht, vaid ka teadustöö tegemise kodu ning siin toimub palju muudki. Siin isegi abiellutakse. Õnneks ei jäetud poetessi sünnikodu aastate eest kinnisvaramaaklerite hooleks, vaid on seda jõudsalt edasi arendatud. Õnneks ei jõutud vahepealsete kultuuri pöörajatega seda ka lihtsaks kohvikuks muuta.
Betti Alveri muuseum, mille ülesehitaja ja vaimsuse kandja oli aastaid Toomas Muru, avati 23. novembril 2006 luuletaja 100. sünniaastapäeval. Nüüd, luuletaja 120. sünniaastapäeva eel sai muuseum endale uue loovjuhi.
Miks on üldse vaja muuseume? Algselt kogusid jõukad eraisikud ja valitsejad endale ükskõik mida, alates eksootilistest taimedest ja loomadest kuni mitmesuguste muude kogudeni välja, sealhulgas raamatud. Aga 19. sajandi rahvaste ärkamisajaga paralleelselt hakati arhitektuuris esmakordselt ehitama eraldi hooneid muuseumiks (ka koolideks või kohtuteks, enne oli kõik aset leidnud suvalistes hoonetes). Äkki leiti ka, et kirjanike-kunstnike sünnikodud sobivad muuseumiks, kus „Tema“ elas ja toimetas.
Nii on ka Betti Alveri muuseum Jõgeval ainuke koht, kuhu koguda näiteks kõike väärtuslikku, mis puudutab luuletaja, nimeka poetessi elu ning loomingut ja seda esitada külastajatele mõtestatud kujul. Hetkel veel ei kõnni Jõgeval ringi Betti Alveri hologrammi, kes oma lugu esitaks mitmes erinevas keeles, aga kaugel seegi aeg võib olla.