Eestlased on risttuulte teele ehitanud koja. Siin oleme olnud aastatuhandeid ja ikka on meist üle sõidetud nii sõja- kui kaubavankritega.
Oleme ka ise käinud naabrite juures. Sellest, et Vabadussõja võitjaid eestlasi Riia linna ei lastud, pole eestlased tänaseni päriselt üle saanud. Muidugi aitasime tookord kaasa Läti vabariigi tekkimisele, kuid mitte sugugi omakasupüüdmatult, vaid ikka inimlikust soovist iseenda seljatagust kindlustada.
Cesise keskväljakul kõrgub kaunis päikest kujutav vabadussammas kirjaga ?Mõõgast tõusis päike? ning see kiri on sambale raiutud kahes ? läti ja eesti ? keeles. Ühel teisel, samuti hansateele jääval vabadussambal Lätis seisab kiri, et aitäh naabritele eestlastele, kes tulid appi talgutele.
Samas on ajaloosündmused ja elu ise teinud oma korrektuure. Tänapäevalgi on omad ristirüütlid, kes meile väevõimuga võõraid kombeid peale suruda tahavad. Maailma muutumisel globaalkülaks on Euroopa rahvusriikidel sadu põhjuseid, et seljad kokku panna. Üks võimalustest on ka hansatee projekt, mis annab võimaluse meie looduskaunid paigad ja kultuuriobjektid tähistada ja paremasse korda saada ning ega see, et turism rikkust majja peab hakkama tooma, ka mingi saladus pole.
Via Hanseatica turismitee kulgeb mööda kunagist kuninglikku-keiserlikku maanteed, mis ühendas hansalinna Lübeckit endise Vene impeeriumi pealinna Sankt-Peterburgiga. Kuna enamikul Via Hanseatica piirkondadel on kõrge turismipotentsiaal, võib see kaasa aidata nende kiirele majanduslikule arengule, kusjuures turismiareng võib mõnikord olla isegi kiirem sama piirkonna majanduskasvust.
Sisukas kultuuri- ja ajaloouuring aitab mõista Via Hanseatica vööndi minevikupärandit ja identiteeti. Objektide, mille abil hakatakse Via Hanseatica vööndit reklaamima ja arendama, edetabeli tippu kaunistavad Sinimäed ? viimase sõja suurim tallermaa, kus euroopa rahvad ulatasid käe ja raskust kanti ühiselt.
Me asume hansateel, tahame seda või mitte. Parem siis juba tahta, otsida ning leida ja ka nautida sellest tulenevaid hüvesid. Oma kodu ja kodumaad kaunimaks muudame ju ikka iseenda, mitte külaliste pärast.
