Advendiaeg, mis kestab neljandast pühapäevast enne jõule kuni jõululaupäevani, on ühtede jaoks sügavama ja rohkem usuga seotud tähendusega, teiste jaoks on see aga lihtsalt aastalõpu ootuse aeg. Ühtede jaoks on see periood, mil käiakse rohkem kirikus, mõeldakse igavikulisematele asjadele, aga kindlasti on ka neid inimesi, kes kirikusse ühel või teisel põhjusel ei satu. Või satuvad sinna üliharva. Jõgevagi oli linn, kus veel mõnda aega tagasi polnud üldse kirikut.
Tänapäeval kipuvad jõulud üldiselt olema kuidagi kommertslikumad kui aastaid ja aastakümneid tagasi. Võiks ka öelda, et jõulud muutuvad aasta-aastalt järjest ärilisemaks. Pilt, kus kaubanduskeskuste parklad on autodest umbes, on tuttavlik Eestis rohkem just viimastest aegadest. Nüüd pole enam midagi imelikku selles, et autole ei leia parkimiskohta.
Kaubamajad täis jõulukaunistusi, jõulumuusikat ja jõuludega seotud siginat-saginat on tegelikult Eestis tõesti küllalt uudne nähtus. Kui meenutada, siis veel 1990. aastatel olid jõulud Eestis hoopis vähem ostlemisega seotud pühad kui nüüd. Tavaliselt on nii, et aja möödudes kipub ununema see, mis varem oli.
Üks, mis jõuludega veel tihedalt seotud, on rahu. Viimase aja uudiste valguses tundub aga küll, et olgu jõuluaeg või mitte, rahvusvahelises süsteemis pole tunda, et rahulikumad ajad saabuks ning et rahu, mida pikalt on oodatud, lähemale tuleks.
Lõppude lõpuks on aga oluline see, et inimestel oleks endal hingerahu. Advendiaeg võikski olla aeg iseendasse vaatamiseks.
2.12.2025
blog comments powered by Disqus



