Eesti rahvas kogub Punase Risti kaudu Aasia tsunamiohvritele raha. Summad, mis on laekunud hädaliste aitamiseks, pole küll hiigelsuured, kuid me anname oma panuse. Nii palju, kui suudame.
Hea meel on, et esimese jõulupüha õhtul eetris olnud Eesti Televisiooni traditsioonilise heategevussaatega “Jõulutunnel” koguti suhkruhaigust põdevatele lastele valutute veremonitoride ostmiseks 879 475 krooni. Kogutud raha eest ostetakse Tartu ülikooli kliinikumile ja Tallinna lastehaiglale kaheksa veresuhkrumonitorist ja insuliinipumbast koosnevat vajalikku komplekti.
Saatega koguti eelmisel aastal umbes 500 000 ning varasematel aastatel ligikaudu 200 000-300 000 krooni.
Enim lähevad meile korda kodutud just jõulude ajal. Kuid on ka inimesi, kes suudavad neid aidata iga päev. Miks see küll nii on, et kaugel olijate häda torkab rohkem silma, kui lähedal olijate? Kas me oleme teinud kõik, et aidata oma lähedasi, kes meie abi vajaksid? Ka siis, kui pole heategevusele erilist rõhku panev jõulunädal? Küllap vist mitte.
Igal pühapäeval võtab jõgevalane Vaike Pärn ette harjunud teekonna. Kella kümneks on sotsiaalkeskuse Elukaar raamatukogutuppa kogunenud harilikult rühm inimesi, kellele ta asub kas siis ajalehti, ajakirju või mõnd raamatut ette lugema. Nii juba ligemale viis aastat järjest.
Kuigi aastate jooksul on seltskond ka aeg-ajalt vaheldunud, leidub kuulajaid alati. Enamikul neist ei võimalda kehvaks muutunud silmanägemine enam endal lugeda. Kellel kuulmine halvem, istub ettelugejale lähemal. Mõni vajab raamatukogutuppa jõudmiseks kõrvalist abi. Ühiselt otsustatakse, mida kuulata tahetakse, kas uuemaid uudiseid, midagi huvitavat ajakirjandusest või siis asutakse mõnd raamatut lugema, igal pühapäeval teatud osa. Sellest on saanud justkui omade kohtumine ja ühtlasi vaheldus siinsete elanike päevadele. Ja nagu ettelugeja ise tunnistab, aitab see meeldivalt temagi pühapäevi täita.
Vooremaa soovitab Vaike Pärnast eeskuju võtta ja leida igaühel, kes aidata sooviks, mõni talle jõukohane tegevus. See ei pea olema seotud niigi napi raha kulutamisega, mõnikord piisab vaid paarist heast sõnastki. Tänu ei jää kunagi tulemata!
