Kolm juhtivat euroteavitajat, kelle jaoks oli see juba kümnenda maakonna külastamine, selgitasid maavalitsuse asjaga seotud töötajatele, kuidas paremini euroteavet levitada. Loodetavasti on meie lugejail huvitav teada ja pildilt näha, kes need inimesed on, kelle käest võib Euroopa Liidu kohta kõike küsida.
Vooremaa usutles neist Riigikantselei EL teabetalituse juhatajat Villu Kändu. (Vahemärkusena olgu öeldud, et varem juhtis Villu Känd aastaid Raadio Vaba Euroopa Eesti toimetust, mis asus Prahas ja mida rahastasid hoopis Ameerika Ühendriigid ning oli seega Vooremaa praeguse peatoimetaja otsene ülemus. Tõeline proff, kellega oli väga hea tööd teha.)
Mis on teie “trio” eesmärk, et maakondi läbi sõidate?
Riigikantselei Euroopa Liidu teabetalituse põhiline ülesanne on korraldada Euroopa Liiduga seonduvat riigisisest kodanikule suunatud teabelevi. Ka Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament teevad tööd selle nimel, et Euroopa Liitu kodanikule lähemale tuua. Seetõttu on tihe koostöö meie vahel loomulik. Juba eelmise aasta suvel otsustasime koos Euroopa Komisjoni esindusega Eestis ja Euroopa Parlamendi Infobürooga külastada kõiki maakondi.
Meie ühistel maakonnavisiitidel on kaks suuremat eesmärki. Kõigepealt tutvustada ennast ning oma institutsioone ja tegemisi, ning teiseks uurida, kuidas on Euroopa Liidu alane teavitustegevus erinevates maakondades korraldatud, millised on vajadused, ootused ja probleemid.
Mitmes maakonnas olete juba käinud, kellega tavaliselt kohtute?
Tänase seisuga oleme külastanud kümmet maakonda. Tavaliselt on ümarlauavestluse vormis toimunud mõttevahetuses osalenud lisaks meie “triole” maavanem, mõni nõunik, ajakirjanduse esindaja ning loomulikult meie tugiisik ? maakondlik teabekorraldaja ehk siis ametnik, kes otseselt vastutab EL alase teabe kättesaadavuse eest oma maakonnas.
Maakondlikud teavitajad on teinud läbi aastate tänuväärset tööd kodanike teadlikkuse tõstmisel Euroopa Liidust, juhtides infopunkte, vastates kodanike päringutele või otsides neile pädevaid allikaid, korraldades infopäevi või huviüritusi, algatades meediaprojekte jne. Meil on nendega tihe side ? EL teabetalitus annab maakondlikele teabekorraldajatele iga-aastased tegevusjuhised (prioriteetsed teemad), korraldab neile koolitusi, tööseminarkoosolekuid ning varustab teabematerjalidega.
Kas teie hinnangul asjast kasu ka on?
Need visiidid on olnud väga kasulikud. Senise teabekorralduse edasiarendamisel ei saa eirata kohalikke vajadusi, mida maavalitsus teab mõistagi kõige paremini. Ettekujutus sellest, kuidas edasi tegutseda, võib aga piirkonniti olla erinev. Ometi on arendustegevus hetkel väga prioriteetne. Üks põhjus on kindlasti see, et eelmisel aastal lisandus senisele teabevõrgustikule veel üks ? Euroopa Komisjoni poolt kaasfinantseeritav Europe Direct teabevõrk, mis koosneb viiest Euroopa Liidu infopunktist üle Eesti. See annab tõsise põhjuse mõelda, kuidas kogu seda infomaastikku ühtlustada.
Kui vajalik see euroinfo üldse on?
Eesti kodanik on ka Euroopa Liidu kodanik ning on loomulik, et nii, nagu inimesed teavad seda, kuidas toimib tema riik, tunneb ta mingil määral ka Euroopa Liidu toimimist. Teiste sõnadega ? teadlikkus Euroopa Liidust, selle eesmärkidest, põhiväärtustest ja toimemehhanismidest peaks olema Eesti kui Euroopa Liidu kodaniku ühiskondliku teadvuse lahutamatu osa.
Aga kui me räägime veel oskustest taotleda Euroopa Liidu toetusrahasid, siis on see juba ka piirkonna konkurentsivõime küsimus.
Jüri Leesment
