Pühapäeval, kolmandal advendil süüdati Jõgeval jõulurahu küünal tervele Eestile ja juba viieteistkümnendat korda. Oma viimase selle aasta avaliku esinemise tegi president Kersti Kaljulaid just külmalinnas Jõgeval. See on ühe väikelinna jaoks tähenduslik ja väga oluline.
Ent teemad, mida nii president kui ka EELK peapiiskop Urmas Viilma oma kõnedes puudutasid, on tänases olukorras ütlemata olulised. Nii tõi Viilma välja, et inimesed on koroonaviirusega võitluse ajal hakanud rohkem üksteisele silma vaatama. Ja kui tundub, et pool nägu kattev mask võtab viimsedki emotsioonid, siis tegelikult nii pole. Sest kui suu saab valelikult naeratada, siis silmad räägivad täit tõde. Ütlevad ausalt, kui on valus, rõõmus või kurb. Silmadega ei anna valetada, neist peegeldub südametõde.
President aga rõhutas andmist. Sest oskus teistest eemal olles anda endast kõik selleks, et juba varsti saaksime loobuda üksteisest distantsi hoidmisest. Ning elu, nii kaduv ja muutlik nagu see on, on õpetanud, et oskus muutustega toime tulla ja end vastavalt sellele kohandada annab elutarkust ja õpetab iseendasse vaatama. On ju ees ootav püha võimalus enesesse vaatamiseks, analüüsimiseks, muutmiseks.
Jõuludeni on jäänud kümmekond päeva ning on selge, et viirust me selle ajaga ilmselt ei seljata. Kuid natukene on veel minna, et emad-isad, vanaemad-vanaisad ning ühiskonna nõrgimad liikmed saaksid hoitud, kaitstud. Aga see tähendab, et jõuluoste tehes tuleb olla ettevaatlik ning piirangutest kinni pidada.
