Jõulud komsomolirongis

 

Mind on alati õlgu kehitama pannud lood sellest, kuidas nõukogude ajal jõule väga paksude kardinate taga tuli pidada. Vähemasti Rakvere äärelinnas, kus mina oma lapsepõlve veetsin, polnud KGB nuhkidel 1960. ja 1970. aastatel küll kombeks jõulude ajal majade vahel luusida ega kutsutud kedagi ka jõulude pidamise pärast ülekuulamisele. Kuusk, jah, tuli n-ö eraviisiliselt hankida, sest ametlik kuusemüük algas alles pärast jõule ja toidupoeski hoiti letid enne pühi hoolikalt verivorstivabad.

1980. aastate keskpaigast mäletan, et jõule sai peetud isegi kohas, kus see absoluutselt välistatud oleks pidanud olema: ELKNÜ ehk Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu noorte reisi- ja turismibüroo Sputnik korraldatud rongireisil Taga-Karpaatiasse.

Tagasiteel tegime pikema peatuse Vilniuses. Oli jõululaupäev. Kolasime ühe reisikaaslasega linna peal ja peagi tunnistas ta mulle üles, et just tema oli määratud “päkapikuks”, kes mulle kui grupijuhile kingituse peab ostma. Mis tal muud üle jäigi kui üles tunnistada, sest minu eest salajas ta kingituse ostmist niikuinii ei saanud hoida.

Kui meile raamatupood teele jäi, tegin ettepaneku sisse astuda, sest tahtsin ühele tuttavale lilledega postkaarte osta: ta kogus neid. Lillekaartide valik oli nigel, see-eest ilutses letil uhke paks Prantsusmaal trükitud album, mis käsitles leedu muusika ja kunsti suurkuju Mikalojus Konstantinas Čiurlionise elu ja loomingut. Hind sobis ja ma ütlesin “päkapikule”: “Võta see ära!”

Ei mäleta, kas ma viitsisin ka üllatust teeselda, kui kingituse kätte sain, aga see seisab mu raamaturiiulis tänini aukohal. Kaks kuud tagasi, kui suure Čiurlionise suguvõsast pärit kunstnik Ariadna Čiurlionyte seoses leedu akvarellinäituse avamisega Jõgeval käis, rääkisin talle sellest raamatust.

“See on kõigi aegade parim asi, mis Čiurlionise kohta välja on antud,” ütles Ariadna.

Ei mäleta küll täpselt, kuidas meie jõululaupäev pärast Vilniuse vahepeatust täpselt edasi kulges, aga peetud jõuluõhtut igatahes sai. Ainult küünalde põletamine oli tuleohutuse seisukohalt muidugi raskendatud.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus