Projekt sai alguse juba 1989. aastal ja praegu osaleb selles ligikaudu 20 Euroopa riiki. Iga maad esindab üks kool (erandiks on Luxemburg, kes on kogu projekti algatajaks ja eestvedajaks). Meie kool lööb projektis kaasa teist aastat ja seda tänu sõpruskoolile Jyväskyläs, kes meid soovitas. Projektis osalejate ringi on nimelt võimalik saada vaid siis, kui kõik teised osalised oma poolthääle annavad. Pärast pooleaastast ootamist me need hääled ka saime.
Projektiklubisse kuulumisega kaasnevad ka paljud kohustused, esmatähtis on olla aktiivne. Passiivsuse tõttu hääletati näiteks välja Poola ja Prantsusmaa koolid. Kuid kõik ELi liikmesriigid sellesse projekti veel kaasatud polegi.
“Koos lätlastega me plaanitsemegi otsida ka Leedust ühe kooli, kes on huvitatud, ja soovitame neid siis Leedu esindajaks,? sõnas Jõgeva Gümnaasiumi direktor Taisto Liivandi.
Soomes toimunud kohtumisel tutvustasid iga riigi esindajad oma metsa. Enne seda oli meie koolis läbi viidud väike konkurss. Umbes kümme gümnaasiumiealiste õpilaste gruppi olid ette valmistanud metsateemalised powerpoint-esitlused, seda loomulikult inglise keeles. Enne Soomesõitu kandsid kõik grupid oma esitlused ette. Õpetajatest koosnev ?ürii valis nähtu põhjal välja neli noort, kellest siis omakorda pandi kokku grupp, kes pidi kandma Soomes ette esitluse Alam-Pedjast. Valituks osutusid Kristina Tupits ja Virgo Ernits kümnendast ning Liilia Tamm ja Raul Muser üheteistkümnendast klassist. Valimisel arvestati eelkõige inglise keele hääldust ning esinemisoskust.
Leiti palju sõpru
Jyväskyläs esineti 12-minutilise tutvustusega klassitäiele soomlastest eakaaslastele ning nii õpilased ise kui ka pealtvaatajad jäid sellega väga rahule. Lisaks esitlusele käidi ka kohalikku metsa uudistamas ning osaleti töötubades. Kristina Tupits näiteks tegi käsitööd ja tutvus sealjuures paljude noorte eurooplastega.
“Töötoas sain tuttavaks itaallase, portugallase, kreeklase, t?ehhi, rootslase ja norralasega. Kogu käik andis juurde kõige rohkem inglise keele praktikat. Aga muidu oli ka hästi tore,” sõnas Kristina.
Kuna kõik külalised majutati peredesse, siis saadi loomulikult ka soomlastest sõpru.
Selle kohtumisega jõudis lõpule üks alaprojekt. Meie kooli poolne projektiaktivist õpetaja Hillar Ümar rääkis, millised teemad olid täiskasvanutel kõne all olnud.
?Arutati kolm aastat kestnud projekti tulemusi ning seda, kuidas erinevad riigid projekti läbi viisid, missuguseid võtteid kasutasid. Arutati ka uut projekti, mille nimi on Estia ja mida juhivad rootslased. Ka selles pööratakse tähelepanu tähtsatele globaalsetele küsimustele, nagu näiteks keskkonnakaitse. Projekti sisu täpsustatakse sügisel Ungaris,? ütles Hillar Ümar.
Loodetavasti motiveerib projekt ka meie õpilasi rohkem inglise keelt õppima (see on projekti töökeeleks!) ja üldse avatumalt suhtlema. Kuna tõenäoliselt jätkatakse keskkonnateema käsitlemist, loodetakse ka õpilaste teadlikkuse suurenemist näiteks prügimajanduse alal.
Oluline mitte ainult meile
Oluline on kogu projekt mitte ainult meie kooli, vaid ka kogu Eesti seisukohalt.
?Kuna Eesti on viimasel ajal jäänud justkui Lääne ja Venemaa vahele kõlkuma, siis niisugused sündmused, nagu nüüd olid Tallinnas, näitavad seda, et me peame tegema oma kindlad valikud. Meie ütlesime Soomes olles oma kindla sõna, et oleme seotud Euroopaga, et me ei lepi selliste nähtustega, mis praegu Venemaal toimuvad,? kinnitas õpetaja Ümar.
Direktor Liivandi sõnul avaldati meile seoses hiljutiste sündmustega kõigi osalenute poolt toetust.
Peale õpetaja Ümara käisid Soomes veel direktor Taisto Liivandi ning õpetajad Helve Orusalu ja Raivo Meitus. Taisto Liivandi, kes peab soomlasi väga headeks sõpradeks ja võõrustajateks, märkas nüüdki meie põhjanaabrite häid külgi, mida tasuks meilgi eeskujuks võtta.
“Noored tulevad seal kooli jalgratastega. Sellist autodega laste kooli vedamist nagu meil, ei toimu. Samuti on staadionid inimesi tulvil, seal toimub pidevalt mingi tegevus. Väljakud on lihtsad, pigem investeeritakse inimestesse kui rajatistesse. Ja Soomes osatakse elada keskkonnaga kooskõlas,” rääkis Taisto Liivandi.
Direktorile avaldas muljet ka õpilaste korraldatud lihtne kontsert ning soomlaste loomulikkus üldse. Direktor märkis läbi projekti loodavate kontaktide olulisust, nende kaudu oleks edaspidi kergem ka õpilasvahetust korraldada.
Projektikohtumist väärtustades sõnas õpetaja Ümar:
?Meie külaskäik Soome oli väga kasulik, sest me esindasime aktiivseid idaeurooplasi. Suhtlesime inimestega, kes olid seal tähtsad, kes määravad projekti tulevikuküsimusi. Me rääkisime neile Eesti väärtustest ning leidsime, et Eesti üks suuremaid rikkusi on loodus. Meie sõnum oligi, et meil on, mida eurooplastele näidata. See tekitas partnerites huvi ning nad tahavadki juba sügisel tulla siia meie maaga tutvuma.?
MERLI KIRSIMÄE ,
Jõgeva Gümnaasiumi abiturient