Möödunud nädala Elisa liikuvusandmete põhjal ilmneb, et üle-eelmise nädalaga võrreldes liiguti väljas vähem. Kokku oli üle Eesti pigem kodus 69 protsenti inimestest, mida on 15 protsenti rohkem kui enne kriisi.
Ka Jõgevamaa elanikud on võrdlemisi paiksed. 3. mai seisuga oli täiesti paikseid 25 protsenti elanikest, 90–99 protsenti ajast paikseid oli sama päeva seisuga 28 protsenti. 30. aprillil oli täiesti paikseid 22 protsenti ja 90–99 protsenti ajast paikseid 24 protsenti elanikest.
„Vaadates aegridu võiks pigem väita, et Jõgeva maakonna inimesed on kodudes püsinud kogu ülejäänud riigiga väga sarnaselt või siis õige pisut isegi rohkem. Samas on ka märtsikuine stardipunkt olnud „kõrgemal“, seega käitumiste muutumine on olnud teistega võrreldes tõepoolest väiksem.
Arvestades et viiruse levik on pidurdumas, võib sellest ilmselt järeldada seda, et kogu komplekt meetmetest on toiminud ning eestlased on ratsionaalne ning kaasmaalastega arvestav rahvas.
Samas on tunnetuslikult Jõgevamaal üldine rahvasikutihedus väiksem kui rahvarohkemates maakondades. Seega on ka igati õigustatud ka inimeste rohkem ringi liikumine, sest kodus püsimise eesmärk oli vältida kontakte, mitte õues või väljas olemist. Hõredama asustusega piirkondades on seda olnud oluliselt lihtsam teha,“ ütles Elisa telekomiteenuste valdkonna juht Mailiis Ploomann Vooremaale.
Mobiilioperaatorid tegid igaüks eraldi liikumisanalüüsi, kasutades algandmetena oma mobiilsidevõrgu anonüümseid andmeid alates 20. veebruarist. Operaatorid arvutasid iga anonüümse mobiilinumbri peamise asukoha. Selleks tehti kindlaks mobiilimastid, kuhu number on 24 tunni jooksul kõige kauem ühendatud. Arvesse võeti nii keskmist kui ka maksimaalset liikumiskaugust peamisest asukohast. Üksikisikute liikumismustreid ei ole võimalik kõnealuste anonüümsete ajalooliste andmete põhjal tuvastada ega analüüsida. Liikumisanalüüs on vaid Eesti-sisene ega näita, millistes välisriikides on Eesti inimesed viibinud või viibivad.
Kõige kauem viibisid peamises asukohas enne eriolukorda Ida-Viru ja Valga maakonna elanikud ning eriolukorra ajal Ida-Viru, Valga, Saare ja Hiiu maakonna inimesed. Kõige vähem püsivad eriolukorra ajal paiksena Harju ja Tartu maakonna elanikud.
Keskmiselt püsis Jõgevamaa elanik statistikaameti liikumisanalüüsi andmetel 22. aprilli seisuga oma peamises asukohas tööpäeviti 19,8 tundi ning läbis päevas keskmiselt 31,3 kilomeetrit. Puhkepäeviti oli Jõgevamaa elanik peamises asukohas 20,4 tundi ja liikus keskmiselt 24,8 kilomeetrit.
Eestis kokku viibivad inimesed oma peamises asukohas keskmiselt kaks tundi kauem kui enne eriolukorra kehtestamist. Aprilli viimastel nädalatel on hakanud inimeste peamises asukohas viibimise aeg vähenema. Päevas läbitud vahemaa oli enne eriolukorda sõltuvalt nädalapäevast keskmiselt 26–30 kilomeetrit. Märtsi teises pooles vähenes läbitud vahemaa 15–18 kilomeetrini. Aprillis on vahemaad jälle pisut pikenenud.
KERTTU-KADI VANAMB
