Kas viimasel ajal on muinsuskaitse alases tegevuses peale alluvusuhete ka midagi olulist muutunud?
Muinsuskaitse hooleks on läbi aegade ikka olnud kultuuripärandi väärtustamine ja hoidmine järeltulevatele põlvedele ja riikliku järelevalve tegemine. Arvestuse aluseks on kultuurimälestiste riiklik register. Ent sisuliselt on see siiski töö inimestega. Muinsuskaitseeskirju, mis meie tegevuse aluseks, tuleb osata inimestele rahulikult lahti seletada. Konfliktid on kerged tulema ja neid peab oskama vältida. Tööd on tegelikult palju ja see on väga vastutusrikas. Bürokraatia pole kahjuks siingi vähenenud, pigem on seda isegi rohkem.
Mis on tekitanud kõige rohkem probleeme?
Omanikud ei tea, mismoodi peab toimima. Kui näiteks elatanud inimene on omandiformiga tagasi saanud hoone, mis on kaitse all, siis on tal väga raske seadustes orienteeruda. Vastastikuse mõistmise oleme siiski leidnud. Maavalitsuse ja omavalitsustega on õnneks väga hea koostöö olnud. Kahjuks muististe omanikud vahetuvad ja uute omanikega tuleb tuttavaks saada, et neid saaks teavitada nende omandis olevatest muinsuskaitselistest väärtustest ja selgitada, milliseid eritingimusi ja kohustusi kaitse alla võetud omand endaga kaasa toob.
Mida tõi kaasa möödunud aasta?
See aasta oli traagiline. 6. novembril hukkus autoõnnetuses Muinsuskaitseameti peadirektor Agne Trummal. See kaotus lõi mõndagi peapeale. Agne Trummal oli noor ja teotahteline inimene, kellele me kõik väga lootsime ja kes tõi endaga ka uusi tuuli ning üritas muinsuskaitse viia Eestis täiesti uuele tasemele. Praegu täidab peadirektori kohustusi järelvalveosakonna juhataja Riin Alatalu. Eile lõppes avalduste vastuvõtmine uue juhataja leidmiseks välja kuulutatud konkursile. Kes sellesse ametisse saab, peaks selguma järgmise kuu keskpaiku.
Mida toob endaga kaasa lähenev muinsuskaitsekuu ja millele on seekord peatähelepanu suunatud?
Muinsuskaitsekuud tähistatakse tänavu 18. aprillist kuni 18. maini. 28. – 30. septembrini peetakse aga Euroopa muinsuskaitsepäevi. Muinsuskaitseameti ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel on läbi aastate sel ajal korraldatud meie rikkalikule kultuuripärandile tähelepanu osutavaid üritusi. Kahjuks on need enamasti olnud suuremates linnades.
Euroopa muinsuskaitsepäevade raames korraldatakse 48 Euroopa riigis septembrikuu jooksul lahtiste uste päevi, ekskursioone, üritusi koolidele, vabatahtlikke tööpäevi, näitusi, seminare jne. Enamasti on nende korraldajateks kohalikud omavalitsused ja kodanikeühendused. Eesti 2006. aasta teema “Saabumise ja lahkumise paigad” on ühine teiste Põhjamaadega. Eestis juhatab teema sisse raudteearhitektuuri näitus, mis avatakse Eesti arhitektuurimuuseumis maikuus. 12. ja 13. mail on Haapsalus aga Eesti-Soome ühiskonverents, mis käsitleb Soome sisevee- ja Eesti raudteeliiklust.
Saabumise ja lahkumise paikadega seonduv teemade ring on ju väga lai ja puudutab ilmselt igat inimest. Jõgeva ju samuti raudteelinn?
Sellepärast ongi oodatud igaühe ettepanekud, kuidas kohapeal oma vallas saaks muinsuskaitsepäevi tähistada, kuidas tõmmata valla elanike ja eriti koolilaste tähelepanu kodukoha ajaloolistele kõrtsidele, postijaamadele, sadamakohtadele, raudtee- ning bussijaamadele. Ettepanekuid oodatakse ka selles, millist abi oleks vaja muinsuskaitseametilt. Ettepanekud on teretulnud kuni 1. märtsini ja need tuleks saata Jõgeval aadressil Aia 2 maakonna vaneminspektorile (e-post: helju.sihver)või Tallinna Uus 18 (info@muinas.ee).
Kui palju on Jõgevamaal üldse kokku riiklikusse registrisse kantud kultuurimälestisi?
Kokku on mälestisi 1629. Liikide järgi on neist ajaloolisi 56 ja arhitektuurimälestisi 217. Arheoloogiamälestisi, mille alla kuuluvad linnamäed, kivikalmed, ohvrikivid, asulakohad jms, on 267. Kunstimälestisi on 1095 ja need asuvad peamiselt maakonna kirikutes. Kõige rikkam on nende poolest Peipsi-äärne kant – Mustvee ja Raja küla.
Millised võimalused on raha saada pühakodade riiklikust programmist meie maakonna kirikuhoonete kordategemise huvides?
Pühakodade riikliku programmi eelarve oli muinsuskaitseametis arutusel üleeile. Järgmise nädala alguseks peaks selge olema, kas meie maakonna taotlused Maarja-Magdaleena, Torma ja Laiuse kirikule rahuldati. Siseministeeriumon Raja palvelale aga eraldanud kunstimälestistena kaitse all olevate raamatute konserveerimiseks ja restaureerimiseks miljon krooni. Töid hakkab tegema AS KAR-Grupp. Möödunud aastal restaureeriti muinsuskaitseameti rahadest Kükita Vanausu palvela evangeelium, Palamuse kiriku kaks altarimaali ja kaks altariskulptuuri ning Torma kiriku veinikann.
VAIKE KÄOSAAR
