Teist korda toimuv ühistantsupidu peetakse seekord Tartu lauluväljakul. Pidu algab laupäeval päikeseloojangul ? kell veerand üksteist õhtul. Seal esineb 600 parimat rahvatantsijat Eestist ja sama palju Soomest.
Kohal on ka palju mõlema riigi muusikuid, terve pidu toimub vaid elava muusika saatel. Lisaks pillimeestele on kaasatud ka koorid.
Tantsupidu jutustab jaanipäevast, sellega seotud pärimustest, mida on palju nii Eestis kui ka Soomes. Tantsupidu on terviklik folkloorne etendus, mis kujutab eesti ja soome tantsijate ja pillimeeste kohtumist ühisel jaanikul.
Etenduses on peategelasteks eesti mees ning eesti ja soome tüdruk. Tantsudest esitatakse nii folkloorseid, traditsioonilisi kui ka autoritantse, mis aitavad etenduse lugu edasi kanda.
Tantsupeol kasutatakse palju dekoratsioone, millest osa valmib lausa etenduse käigus, väga olulist osa mängib kujunduses valgustus, mitu tegevust toimub platsil samaaegselt.
Üleval on suur ekraan, kus näidatakse varem valmis tehtud klippe, pildimaterjali ja tekste.
Ühise tantsupeo pealavastaja on Jaanus Randma.
“Terve talv on kulunud kava õppimisele. Tantsud on üsna rasked, väga palju on hüppamist. Kaks korda käisime ?ürii ees esinemas. Naisrühmadest anti võimalus konkureerida vaid parimatele, kõrgema kategooria tantsurühmadele, seepärast oli konkursisõel tihe,” ütles Jõgevahe Pere naisrühma juhendaja ja Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter. Lisaks Airi Rütterile juhendab tantsijaid ka Merleen Läänemägi.
Tantsupeole üritas pääseda üle Eesti 14 naisrühma, neist valiti välja kaheksa. Rütteri sõnul on need naistantsurühmad, kes põhietendusele esinema ei pääsenud, samuti väga tugevad ja päris eemale ei jää peost nemadki. Need tantsijad, kes põhitantsupeolt välja jäid, osalevad eelpeol Tähtvere pargis, mis algab kaks tundi enne põhietendust.
Rütteri sõnul esitatakse tantse nii soomlastega vaheldumisi kui ka korraga, naistantsurühmad esinevad vaheldumisi segarühmadega, aga on ka selliseid tantse, mida tantsivad kõik koos, näiteks ?Kaera-Jaan?.
“Eestlastel ja soomlastel on mitmeid sarnaseid tantse väikeste variatsioonidega, mida koos esitatakse. Seda tehaksegi nii, et kumbki tantsib oma varianti,? kirjeldas Rütter.
Üheks selliseks tantsuks on “Ristpulgatants”, mida esitavad eesti naistantsurühmad, Soomes tantsivad sellist tantsu aga hoopis mehed.
Airi Rütteri sõnul esitati kutse tantsupeol esinema kandideerida Jõgevamaal kolmele tantsurühmale: Jõgevahe Pere naisrühmale, Jõgeva segatantsurühmale “Kaaratsim” ning Palamuse segatantsurühmale “Tootsid-Teeled”.
Segatantsurühmad loobusid erinevatel põhjusel kandideerimisest, nii osales ülevaatustel vaid Jõgevahe Pere naisrühm.
Sellel peol osaleb tunduvalt vähem tantsurühmi kui meie tantsupidudel tavaliselt, sest ruumi on väljakul ruumi vähe. “Lõuna-Eesti inimeste jaoks on oluline kindlasti ka see, et kui enamasti toimuvad tantsupeod Tallinnas, siis see pidu peetakse Tartus, mis on meie kandi inimestele kindlasti lähemal,? ütles Rütter. Tantsupeo pileteid saavad huvilised osta ka Jõgeva kultuurikeskusest.
Esimene eestlaste ja soomlaste ühine tantsupidu toimus 18. juunil 2000. aastal Helsingi Olümpiastaadionil, kus osales umbes 6500 tantsijat ja pillimeest, päev varem oli Tallinna lauluväljakul ühislaulupidu, kus osales umbes 10 000 Eesti ja Soome lauljat ja pillimeest.
Järgmine ühislaulupidu tuleb 2007. aastal Soomes.
EVA KLAAS
