Haldusreform tõi meie maakonda uued püsielanikud ‒ lendoravad. Keskkonnaamet teatas, et loodushoiu vapilooma elupaikade arvu langus on peatunud ja pöördumas koguni tõusule. Kui veel möödunud aastal oli teada vaid 46 lendorava asustatud leiukohta, siis tänavu on selliseid paiku Eestis teada 71. Kahjuks ei saa väidet lendoravate arvu languse peatumisest laiendada kogu Eesti kohta, ütleb amet pressiteates.
Keskkonnaameti projektiekspert Uudo Timm ütles, et kui varem võis lendoravat kohata erinevates Eesti paikades, siis nüüdseks on ta säilinud vaid Virumaal ja haldusreformi järel ka Jõgevamaal. Seega, vaatamata sellele, et üle 10 aasta on lendoravate asustatud leiukohtade arv tõusuteel, ei tähenda see, et lendorava asurkond on meil nüüd heas seisus.
„Lendorava levila on ka Kirde-Eestis killustunud vähemalt kuueks-seitsmeks isoleeritud osaasurkonnaks, mille vahel ei ole loomad ainuüksi pika vahemaa tõttu võimelised suhtlema. Väiksemates asurkonna osades on ilmnenud sugulusristumist, mis pikemas ajaskaalas võib viia selle grupi väljasuremiseni,“ selgitas Timm. Samuti vajab uurimist, millist pikaajalist mõju avaldavad lähiminevikus tehtud ulatuslikud metsaraied ning nende tulemusel kujunenud ebaühtlane metsastruktuur.
Asustatud paikade arvu tõusule Kirde-Eestis on kaasa aidanud mitmed tegurid, näiteks viimase 10 aasta jooksul tehtud tööd lendorava teadaolevate kohtade kaitsel, mis hoidis ära elupaikade maha raiumise.
VOOREMAA
