Möödunud nädala kolmapäeval ja neljapäeval toimus Udu talus 25. korda Jõgevamaal „Kaitse end ja aita teist“ programmi lõpetav laager.
Lahendada tuli teemakohaseid ülesandeid vee- ja tuleohutuses, elanikkonna valmisolekus hädaolukorraks, häirekeskusega suhtlemisel, pommi-, raudtee- ja liiklusohutuses, esmaabi andmises, matkatarkustes, küberturvalisuses ja keskkonnateadlikkuses. Loomulikult tuli olla ka füüsilist pingutust nõudvates ülesannetes osav ja oskuslik, sest kaks päeva sisaldasid muidki tegevusi.
Jõgevamaal 1995. aastal esimest korda teostunud programmi „Kaitse end ja aita teist“ korraldamiseks andis tõuke Estonia laeva hukuga seotud kogemus ja vajadus anda kasvavale põlvkonnale oskusi toimetulekuks kriisisituatsioonis. Vajadust koolilastele elupäästvate ja reageerimiseks vajalike oskuste õpetamiseks kinnitas Jõgevamaal Pala õpilastega toimunud liiklusõnnetus.
25 aastat tagasi ei õpetatud koolides praktilisi tegevusi, kuidas õnnetusi ära hoida ja õnnetuste korral õigesti tegutseda. Samas hukkus just sel ajal Eestis õnnetuste tagajärjel mitu korda rohkem inimesi kui tänapäeval. Projekti algatajad said väga hästi aru, et kui ei hakata kohe uut põlvkonda õpetama turvaliselt käituma, siis Eestis hukkunute arv vähenema ei hakka. Selle projekti olulisemateks eesmärkideks oli õpetada noortele, kuidas õnnetusi ennetada ja õnnetuse korral abi osutada. Sellest ka projekti nimi „Kaitse end ja aita teist“.
„Peale projekti mõneaastast edenemist hakkasime laste õpetamiseks panema kokku ka vajalikke õppematerjale. Kui esimene „Kaitse end ja aita teist“ oli vaid vihiku formaadis, siis peagi saime rahastust ka Tiigrihüppe sihtasutuselt ning koostasime selle aja kohta juba üsna tasemel e-õppe keskkonna, kus oli juba üsna põhjalik õppematerjal erinevate õnnetuste ja hädaolukordade kohta“ meenutab Lõuna Päästekeskuse juht Margo Klaos, kes on kirjutanud mitmed valdkondlikud raamatud.
Kasvas Jõgevamaalt välja
Margo Klaose siirdumisega Järvamaale tööle 2000. aastal moodustati ka seal Jõgevamaa eeskujul meeskond ja käivitati KEAT koolitused ja ohutuslaager. „Mõne aasta möödudes levis info huvitava ülesehitusega laagritest veel teistessegi maakondadesse ning maakondlike tervisenõukogude ja päästeteenistuse eestvedamisel hakati seda järjest enam käivitama. Hiljem loodi üleriigiline asutuste vaheline koostööformaat, mille eestvedamisel on KEAT laager ja koolitused juba mitu aastat jõudnud üle Eesti kõigi koolideni,“ tõdeb Klaos. „KEAT on üks Eesti suurimaid edulugusid lastele suunatud õnnetuste ennetamise valdkonnas, mille nimel on paljud asutused teinud väga head koostööd.“
„KEAT liikumine annab võimaluse erinevate ametkondade omavahelisele koostööle ja ühise eesmärgi nimel loovad nad oma meeskonna. Sama koostöö ja meeskondlik printsiip toimib ka KEAT võistlustel õpilaste hulgas,“ lisas üks algatajatest Ülle Krikmann, kes oli toona maakonnaarst.
KEAT areneb koostöös
„Minevikust ja algusest olulisem on tulevik. See, et KEAT programm on alles ja täieneb tänapäevaste teemadega, mida meie omal ajal ei osanud programmi alustades ettegi kujutada. Nii kohtasime täna siin näiteks küberturvalisuse ja keskkonnavaldkonna teemasid,“ rääkis Krikmann.
Kaitseliidu Jõgeva maleva noorteinstruktori Monika Maasingu hinnangul tuleb kurvastusega tõdeda, et läbi KEAT-i Kaitseliit oma liikmeskonda ei kasvata. „Pigem on kasutegur selles, et saame koostööd teha teiste organisatsioonidega ja tutvusi või kokkuleppeid luua. Rõõm on näha oma organisatsiooni noorliikmeid KEAT-is osalemas ning näha, et nad on edukad,“ lisas Maasing.
Uue koostööpartnerina liitus sellel aastal meeskonnaga Keskkonnaamet. „Laagris kaasategemine andis väga hea kogemuse ja tunde, et see ettevalmistus on seda väärt. Tore oli näha nii palju särasilmseid noori, õpetajaid ning tegevuspunktide eestvedajaid,“ vahendas keskkonnahariduse spetsialist Elo Raspel.
„Mul on looduse vahendaja ja noortega töötamise mõttes väga hea meel, et selline oluliste teadmiste ja oskuste õppimise võimalus, mida KEAT laager pakub, on organiseeritud. Kui saaks aega tagasi kerida, siis oleksin ise koolis kindlasti sellist eluks vajalikku ja lõbusat, hästi organiseeritud õppelaagrit tahtnud,“ ütles Raspel.
Eesti Punase Risti Jõgevamaa Seltsi sekretäri Tiina Sääliku sõnul on KEAT-i puhul tähelepanuväärne see, et meeskond toimib suurepäraselt – kõik teavad, mis on nende ülesanded ja kui tekib küsimusi, siis ollakse alati abiks. „Nii-öelda vanades olijates on olemas särts, nooruslikkus ja elurõõm, mis viib asja edasi. Koolitatavad on ju hoopis teine põlvkond. Kuid laagris näed, kuidas noortel silmad säravad ja kui nendega lähemalt suhelda, siis laagrit oodatakse“, sõnas Säälik. Veel lisas ta, et koolituste võimaldamine koolis on küll kooli otsustada, kuid rõõm on, kui koolitatakse rohkem lapsi, kui vaid laagrisse tulijad.
Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhtivspetsialisti Tõnu Vare hinnangul on 25 aasta jooksul koolitustel osalenud tuhandeid noori ja kõige rohkem soojendab südant see, kui täiskasvanute ohutusalasel koolitusel mõni koolitusel osaleja viitab KEAT projektile.
„Enamus Jõgevamaa koolidest panustavad KEAT projekti täie tõsidusega ja mõistatavad, et läbi selle projekti saavad koolinoored hulga ohutusalaseid teadmisi ja oskusi, mida nad saavad kasutada kogu elu,“ sõnas Vare.
Laagris osales enamik maakonna koole, mõned neist mitme võistkonnaga. Seekord viis võidu koju Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi I võistkond, teisele kohale tuli Laiuse Jaan Poska Põhikooli võistkond ning kolmandale koha saavutas Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi II võistkond.
Maiu Veltbach
