Jõgevamaa tähistas 58. aastapäeva

Pidulikel sündmustel kolmes linnas andis maavanem Aivar Kokk tänukirjad inimestele, kelle panus Jõgevamaa arengusse on eriline.

Aastapäevasündmused algasid kolmapäeval, kui Tallinna vanalinnas Nunne tänav 7 avati Jõgevamaa esindusruumid. Üle tänava asuva nukuteatri laval etendus Jõgevamaa isetegevuslaste kava ?Lible tegi. Küllap vist? (esietendus oli tänavu veebruaris Jõgeval), misjärel külalised said maakonna esindusruumidega tutvuda ja mõnusas õhkkonnas keha kinnitada.

Avasündmusel osalesid ka president Arnold Rüütel ja proua Ingrid Rüütel, riigikogu esimees Ene Ergma, mitmed Riigikogu liikmed, kõrged riigiametnikud ja välissaatkondade esindajad.

Regionaalminister Vallo Reimaal oli loodava maakonnaesinduse üle hea meel ning ta avaldas lootust, et positiivset eeskuju hakkavad järgima teisedki maakonnad. Kui Muhamed ei lähe mäe juurde, tuleb mägi ise Muhamedi juurde, põhjendasid mitmed külalised esimese maakonna esinduse avamist pealinnas.

Ehkki Jõgevamaad on peetud nõukogudeaegseks kunstlikuks moodustiseks, toimib tänane Jõgeva maakond tegelikult efektiivselt. On välja kujunenud tugev identiteet, koostöö maavalitsuse ja 13 omavalitsuse ning omavalitsuste endi vahel on tihe ja konstruktiivne.

Maakonna sünnipäeva tähistamine aprillis on ajendatud sellest, et 13. aprillil 1949 otsustas Eesti NSV Ülemnõukogu kinnitada Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 25. veebruari 1949. a seaduse ?Jõgevamaa moodustamise kohta?.

ANDRES LOORAND,
Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja

blog comments powered by Disqus