Jõgevamaal tegutseb veidi üle poolesaja spordiklubi ning spordiharrastajaid on üle kahe tuhande. Üleriigilisel tasandil paistame silma mitmel spordialal, kuid et end väljaspool Eestit tõestada, läheb siinsetel sportlastel tarvis veidi rohkem raha.
Jõgeva maakonnas registreeritud klubidest on lõviosa jaotunud maakonna kahe suurema keskuse — Põltsamaa ja Jõgeva vahel. Jõgeva linnas ja vallas on registreeritud 21 klubi, Põltsamaa linnas ja vallas 16.
Keerulisem on olukord spordiklubide rahastusega. Enamik kohalikke omavalitsusi toetab oma piirkonna spordiklubisid nelja protsendi ulatuses eelarvest. Jõgevamaa spordiliidu “Kalju” esimees Uno Valdmets kinnitas, et omavalitsused pole spordiklubidele selga pööranud ning raha neile eraldatakse. Siiski leiab ta, et kohalikel omavalitsustel ja spordiklubidel tuleks omavahel sõlmida koostööleping, kus on must valgel kirjas kõik punktid, kuidas omavalitsus ja spordiklubi koostööd teha saaksid.
“Kõige kehvem variant on öelda, et me anname teile raha ja teie tehke sporti. Koostöölepingus peaksid olema kirjas konkreetsed koostöö punktid. Näiteks esitab klubi omavalitsusele taotluse, andes teada, mitu inimest treeningutel käib, ning vald või linn annab neile kasutada spordihoone, mille eest nad üüri ei küsi,” selgitas koostööpõhimõtet Uno Valdmets.
Teiseks võiksid Valdmetsa arvates koostööd teha ka mitu omavalitsust, näiteks juhul, kui on tarvis palgata treener. “Oletame, et mitu omavalitsust soovivad endale korvpallitreenerit, nad võiksid selle palgata mitme peale,” ütles ta. Ta on ka seisukohal, et iga omavalitsus peaks maksma iga oma lapse eest, kes käib trennis teises omavalitsuses. “Sama süsteem kehtib ka näiteks huvikoolides,” lisas Valdmets.
Enim medaleid toovad maakonda maadlejad
Kuigi sporti ja treeneritööd tehakse poolenisti vabatahtlikkuse alusel, on hea meel tõdeda, et Jõgevamaalt on sirgunud nii mõnedki sportlased, kes jõudnud Eestis tipptasemele. Eesti kergejõustikutippudest tuleks kindlasti mainida odaviskaja Mihkel Kukke ning praegu veel Jõgeval treenivat ja õppivat Eesti teivashüppe rekordineidu Reena Kolli.
Eesti meistrivõistlustel pole veel kunagi klubi ajaloos esikolmikust eemale jäänud Jõgeva saalihokiklubi Tähe, kes kolm aastat tagasi saavutas Euroopa karikavõistlustel teise koha. Tähe meeskonnast on tuule tiibadesse saanud ka kahekordne Soome meister Rein Kivi; paljud Jõgeva saalihokiklubi liikmed mängivad ka Eesti koondises.
Jõgevamaal on au sees ka maadlemine. Ühe maakonna peale tegutseb lausa kaks edukat maadlusklubi: Jõgeva Ramm ja SK Nipi Põltsamaal, viimatimainitu on üks edukamaid Eestis. Põltsamaa maadlusklubi kasvandikud toovad maakonna sportlaste hulgas aastas tiitlivõistlustelt koju enim medaleid. SK Nipi kasvandik Johanna Kikkas tituleeriti tänavu juulis rannamaadluse võistlusel juunioride maailmameistriks. Klubi treener Arved Külanurm on valitud kaks aastat järjest maakonna parimaks treeneriks. Külanurm on öelnud, et maakonna meistritiitel pole Eesti maadleja jaoks mitte midagi erilist, kaalu on alles vabariigi meistritiitlil. Selle deviisi all on ta oma kasvandikke treeninud ning teinud seda tulemuslikult. SK Nipi auhinnakapp on mitmetest medalitest pungil.
Publikumagnetiks moto- ja autospordivõistlused
“On heameel tõdeda, et paljud alaliidud on meie kohalikke klubisid nii palju usaldanud, et siin kohapeal on lubatud korraldada suuri spordivõistlusi, näiteks Eesti noorte kergejõustiku meistrivõistlused, maadluse meistrivõistlused,” rääkis Valdmets.
Rahvaspordiüritustest on vabariigis tuntud Kalevipoja rattamaraton, mis on kaks aastat olnud ka Elion Estonian Cup’i liige, kus igal aastal on osalenud üle tuhande võistleja. Sama populaarsed on olnud ka Kalevipoja rulluisu- ja uisumaraton. Paaril eelnenud aastal on uisumaraton tulnud karmide ilmastikuolude tõttu ära jätta, kuid sel talvel toimub see Uno Valdmetsa sõnul kindlasti.
Publikumagnetiteks on läbi aegade olnud motosündmused. Kuigi Linnamäe spordiklubi tegutseb aastaringselt pigem omaette nokitsedes, on siinseks suve tippsündmuseks ja rohke publikuga spordisündmuseks Eesti motokrossi meistrivõistluste etapp Linnamäe krossirajal. Sügisel pakub rahvale samal rajal vaatemängu harrastajate motosõit ehk Supikross, mis on pealtvaatajatele tasuta.
Hea märk on ka see, et varjusurmast hakkab tõusma ununenud autospordiala rallikross. Põltsamaa lähistel Piiroja rajal sõidetakse hooajal paar korda ka rallikrossi meistrivõistluste etappe, kus sel hooajal jälgis sõitu üle tuhande pealtvaataja.
Jõgevamaa spordistatistika
Spordiklubisid 51
Spordikoole 2
Spordiharrastajaid 2346
Kvalifitseeritud treenereid 37
Suurima liikmearvuga klubi Jõgeva Spordiveteranide Selts (350 liiget)
Populaarsemad spordisündmused maakonnas (kõige rohkem osalejaid või pealtvaatajaid):
Kalevipoja rattamaraton
Kalevipoja rulluisumaraton
Kalevipoja uisumaraton
Linnamäe EMV motokrossi etapp
Piiroja rallikrossi EMV etapp
Allikas: www.spordiregister.ee, JSL “Kalju”
i
EILI KOITLA
