Väga tugev vihm oli juulikuu eelviimasel päeval, mis muutis mõneks ajaks madalamad põllud pehmeks ja viljakoristus seiskus. Vahepeal oli mõni päev kuivemat ilma, aga 5. augustist algasid uuesti tugevad sajud ja läänepoolses Eestis tekkisid raskesti vett läbilaskvate savise aluspõhjaga põldudel mõneks ajaks lausalised veeväljad.
Pärnumaal sadas 1?11. augustini maha paiguti enam kui poolteise augustikuu normi jagu vihma ? Tihemetsas 144 mm, Talis 151 mm. Jõgevamaal oli augusti alguse sadu väiksem. Esimese kümmepäevakuga sadas meie maakonna vaatlusvõrgu andmeil 53?94 mm, kusjuures sajuhulgad olid suuremad läänepool.
Varasemate teraviljade saagi kvaliteet langes
Et siinkandis olid mullad eelnevalt olnud väga kuivad, siis suutis pinnas vee kiiresti endasse tõmmata. Taimede kasvutingimused paranesid. Eriti oli niiskust vaja kartulile, sest mugulate kasvasid intensiivselt ja veetarve on sel ajal kartulil suur. Samuti muutis mulla niiskusolude paranemine hilisema valmivusajaga viljadel tera tuumakamaks.
Juba koristusküpseks saanud varasemate teraviljade saagi kvaliteet aga langes kuu esimese poole vihmadest tingitud koristuse venimisega, lamandumise ja suure õhuniiskuse tõttu. Massiliselt hakkas levima kartulil lehemädanik, selle tõrjet segasid vihmad.
Augusti teine pool oli kuivem. Alates 16. augustist algas kümnepäevane soe ja kuiv periood, mis oli viljakoristuseks väga soodne. Selleks ajaks said küpseks pikema kasvuajaga suviteraviljade sordid ja neid saadi koristada optimaalsel ajal.
Uuesti hakkas sadama 25. augustist alates. Kogu kuu sademete summad kõikusid Jõgevamaal 72 millimeetrist (Mustvees Tiirikoja Järvejaamas) kuni 143 millimeetrini Adaveres.
August oli tavalisest soojem
Suuremate lõikuskuu sadudega kaasnes äike, tugevad tormituuled, mis murdsid puid ja kahjustasid elektriliine. Jõgevamaal augustis tänavu trombe ei esinenud, kuid mitmel pool Eestimaal neid kirjeldati. Tõraveres ja Maardus esines keeristorme esimese dekaadi lõpul, Rakvere ja selle ümbrus said trombist kahjustada 27. kuupäeval.
August oli tavalisest soojem. Kogu kuu keskmine õhutemperatuur kujunes tavalisest ligi kraadi võrra kõrgemaks. Kõige soojem päev oli 25. august, mil mõõdeti õhusooja üle 26 kraadi. Kuu kõige madalam temperatuur registreeriti 18. augustil, kui termomeetri näit langes Jõgeva ilmajaamas õhus ligi 4 kraadini.
Augustikuu lõpu seisuga kogunes kevadest alates efektiivset üle 5 kraadi soojust Jõgeva SAI automaatilmajaama järgi 1242 kraadi, mis on keskmisest samal ajal 50 kraadi rohkem. Aktiivset üle 10 kraadi soojust kogunes samaks ajaks 1651 kraadi, s-o tavalisele lähedaselt.
Septembris sagenevad öökülmad
September on meil enamasti juba sügiskuu. Kuu alguses on ööpäeva keskmine õhutemperatuur veel üle 13 kraadi, mida klimatoloogid loevad suveks, kuid juba 5. kuupäevast langeb see Jõgeval keskmisena alla nimetatud piiri ning kuu lõpuks juba alla 8 kraadi.
Septembri alguses on meil harilikult päevasooja 18 kraadi ja kuu lõpus 12 kraadi. Mihklikuu senine maksimaalne õhutemperatuur registreeriti 1992. aastal, kui 1. septembril oli sooja 29,6 kraadi ja enam kui 25 kraadist soojust on Jõgeva 1922. aastast algava vaatlusrea järgi mõõdetud üksikutel aastatel kuni kuu keskpaigani.
Septembris sagenevad öökülmad. Tavaliselt algavad meil 6. septembrist esimesed öökülmad maapinna lähedal, aga 21. septembrist ka juba õhus, s.o kahe meetri kõrgusel.
LAINE KEPPART,
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
