1. maist jõustunud uue seaduse kohaselt peaksid erimärgistusega plasttaarat vastu võtma kõik müügikohad. Samas lubab seadus vastuvõttu ka nende vahetus läheduses asuvates taarapunktides. Viimasel juhul peavad poodides olema viidad, mis juhatavad kliendid taara vastuvõtukohtade juurde.
Põltsamaa ning Jõgeva linnade suuremad toidukauplused ongi sõlminud kokkulepped taarapunktidega ning sellega lahendanud kaupluseruumides pakendite tagasiostmise probleemi. Kaupmeeste sõnul on praegu liiga vara öelda, kuidas süsteem tööle on hakanud, sest poodides on endiselt müügil märgistamata kaubapartiid.
Ilma märgita joogipakendi saab tagastada ka pärast 1. maid 2005 samamoodi nagu siiani, kas kokkuostu/taarapunkti või visata see tasuta spetsiaalselt paigaldatud pakendi kogumise konteineritesse.
1. maist saab raha eest ära anda klaas- ja plastpudeleid ning metallpurke, milles on olnud õlu, lahja alkohol (etanoolisisaldus kuni 6 %) või karastusjoogid, kui nende ostmisel on makstud sisse tagatisraha ehk pant.
Korduma kippuvad küsimused
Kuhu saan need pakendid viia?
Pandi all olevad pakendid saab tagasi anda müügikohta, kust need on ostetud või kus samasuguseid jooke müüakse või ka mõnda teise lähemasse vastuvõtukohta, mille asukohast peab müügikohas olema üles pandud teave.
Mida teha, kui mõni nimetatud kohtadest keeldub minu pakendeid vastu võtmast?
Kui kauplus või muu müügikoht keeldub neid pudeleid ja purke vastu võtmast, mille eest tarbija on ostes ära maksnud pandi, siis ta rikub pakendiseadust. Pakendiseaduse rikkumise eest aga on ette nähtud rahatrahvid kuni 50 000 krooni. Et eelkõige on sel juhul tegemist tarbija huvide rikkumisega, siis tuleks esmalt pöörduda Tarbijakaitseameti poole. Jookide tootmine ja sissetoomine toimub pidevalt, seega näeb pakendiseadus tagatisraha rakendamisel ette üleminekuaja. Seega võib 1. maist kuni 1. augustini 2005 sama jook olla müügil nii pandiga kui ilma pandita pakendis. Pärast 1. augustit aga ei tohi jooke enam ilma pandimärgita pakendis müüa.
Kas pakendid tuleb enne tagastamist ära pesta või kuidagi eriliselt kokku koguda vmt?
Tavalise tarbimise juures ei ole pudeleid ja purke vaja pesta. Kui pudel või purk on üles korjatud kuskilt loodusest või mujalt, siis loomulikult poriseid või muidu määrdunud või mingeid aineid sisaldavat pudelit ega metallpurki tagasi ei võeta vaatamata sellele, et sel pakendil pandimärk peal on.
Klaasist pudel peab olema terve ja ilma korgita. Keeratava korgiga plastpudelitel võib kork peal olla ja võib ka mitte olla. Kõikide pakenditüüpide etikett peab olema nähtav, sellel olevad ribakood ja embleem taaskasutusorganisatsiooni kuulumise kohta peavad olema terved ja loetavad. Plastpakend ja metallpakend peavad olema äratuntavalt sama kujuga kui müügihetkel, st neid ei tohi kokku pressida. Pudeli ega metallpurgi sisse ei tohi olla visatud prahti (sigarette, metallkorke vms).
Mis siis juhtub, kui ma oma kodus pakendeid muu prügi hulka panen? Kas ma saan trahvi?
Iga omavalitsus kehtestab jäätmehoolduseeskirjad, milles peavad olema sätestatud ka nõuded jäätmete liigiti kogumise osas. Nende eeskirjade täitmine on kohustuslik igale inimesele ning nende vastu eksimine võib tuua kaasa ka karistused rahatrahvi näol.
Miks me peame nii palju vaeva nägema pakendite tagasiviimise ja eraldi kogumisega? Miks me ei võiks neid nii nagu varem lihtsalt prügikasti visata?
Kuna olmejäätmetest umbes üks neljandik on pakendijäätmed, siis vähendab pakendite eraldi kogumine ja spetsiaalsetesse tagasivõtu- ja kogumiskohtadesse või konteineritesse viimine oluliselt prügi mahtu teie maja juures olevas konteineris ja seega ka jäätmeveo kulusid.
Mis puutub tagatisraha all olevasse pakendisse, siis on tarbija ostes pakendi eest raha ära andnud. Kui ta pakendit ei tagasta, on ta sellest rahast vabatahtlikult loobunud ning samas suurendanud seda summat, mis tuleb maksta prügikonteinerist prügi äraveo eest.
Ja muidugi ei saa unustada seda, et me kõik soovime, et Eestimaa ikka puhas ja silmale kena vaadata oleks. Kui pakendite tagasiviimise eest raha makstakse, siis vähenevad ehk ka metsa alla visatavate pakendite kogused.
ALLIKAS: Keskkonnaministeerium
MARTTI KASS
