“Meelitage ülikooli professorid siia tegutsema, neist on teil kasu,? soovitas ta. Kuigi professorid on oma suvekodud enamasti juba Otepää ümbrusse ja mujale Lõuna-Eestisse soetanud, jätkub neid ka Jõgevamaale.
Teadlased saaksid meid aidata, sest majandus vajab Raagma hinnangul kiireid struktuurimuudatusi. “Tarbimismaaniaga välja kujunenud majandusstruktuur hakkab meil vägisi meenutama “lamaga? päädinud Soome majanduskriisi üheksakümnendate aastate algul.?
Perspektiivsed valdkonnad on tema hinnangul lähiajal kindlasti turism ja puhkemajandus, aga ka ökoenergeetika, ni?itooted. Viimased lähevad alati hästi kaubaks.
“Vaadake üle oma vabad hooned, kuhu on tagatud juurdepääs ja elekter, seal saab tootmise käima panna,? julgustas ta. Tööjõud peab loomulikult olemas olema, seda saab paremini nihutada kui hooneid. Mida rohkem on ettevõtteid, seda parem.
Tema hinnangul ei saa arvestada ainult sellega, et teeme tööstuspargi ja jagame sõpradele voldikuid, küll nad siis tulevad ja investeerivad. “Tegelikult tuleks leida sihtrühm nii, et kõigepealt peaks pöörduma Tallinna või ka Tartu ettevõtjate poole, kes tahaksid tootmise linnadest välja kolida. Seejärel otsida välisesinduste või -saatkondade kaudu. Loomulikult ei saa unustada ka oma piirkonna ettevõtjaid. Teine pool on spetsialiseerumine. Ettevõtted peaksid üksteist täiendama, kasutama üksteise insenere või toodangut,? rääkis Raagma.
Samuti ei tohiks unustada noori. “Praegu on veel noori inimesi maapiirkondades, varsti on nad kõik Harjumaale ja Tallinna läinud,? märkis ta.
Raagma hinnangul tuleks tegelda nende noortega, kes on praegu 15-20 aastat vanad ja kohe-kohe pesast välja lendamas. “Kel nupp nokib, viige need kokku asjalike inimestega, näidake võimalusi, mis on, võib-olla tekib tal oma äriidee. Siis on loota, et need noored tulevad tagasi ja alustavad pärast hariduse omandamist ettevõtlusega, sest kodus on normaalsed inimesed ja huvitavad võimalused,? rääkis Pärnu kolledzhi direktor.
Tema sõnul on Soomes puudu kümneid tuhandeid väikeettevõtjaid, sõjajärgne põlvkond on juba pensionil, nende lapsed linnas. Riik on noorte kaasamise maha maganud.
Inimeste tööjõuturule tagasitoomine on igal juhul oluline, sest iga inimene on kallis, sellega tuleks Raagma hinnangul samuti jätkata. Koolitamine ja täiendõpe ei jookse tema sõnul kunagi kellelgi mööda külgi maha.
HELVE LAASIK
