Laager oli suunatud 16-18-aastastele noorkotkastele ja selle eesmärk oli noormehi ette valmistada ajateenistuseks. Taoline üritus oli Jõgevamaal esmakordne ning laagri korraldaja Kristian Vaarpuu sõnas, et tema andmetel pole midagi sellelaadset veel mujal Eestis toimunud. Laagri käigus korraldasid kaitseliitlased noortele korraliku relvaõppe ning ka laskmisharjutused päris ehtsa lahinguvarustusega. Kui suvel toimunud noorkotkaste ja kodutütarde laagris õpetati laskmist sport-õhkpüssidest, siis seekord toimusid laskmisharjutused päris ehtsa lahingrelvastusega. Poistele anti märki laskmiseks kätte püssid Galil. Veel demonstreerisid kaitseliitlased noorkotkastele mitmesugust lahingvarustust.
Laagri eripära seisnes ka selles, et poisid pidi läbima ellujäämisõppuse, mis tähendab seda, et noormehed veetsid öö metsas, ehitades endale magamiseks onnid ja valmistades ise ka kohapeal süüa. Samas ei aetud õppust ka väga ekstreemseks, nimelt ei pidanud poisid ise oma sööki metsast korjama, vaid instruktorid andsid neile materjalid, millest toitu valmistada. Algselt oli laagrisse lubanud tulla 22 noormeest, kuid kohale jõudis ainult 13. Tulematajätmise põhjuseks ütles Vaarpuu olevat külma ilma ja lume, sest õppuse ajal oli veel lund maas.
“Kindlasti panid sellised ilmaolud lapsevanemad kahtlema ja nad otsustasid oma lapsi laagrisse mitte saata, kuid tegelikult lumi hoopis soodustab metsas ellujäämisõppust, sest lumega vooderdatud onnid hoiavad paremini sooja,” rääkis Vaarpuu ja kinnitas, et vihmane ja tuuline ilm oleks olnud õppuse jaoks hoopis kehvem variant.
Ettevalmistused ellujäämisõppuseks
Noormeestele oli enne laagrisse tulekut antud ülesanne kaasa võtta enda arvates piisav varustus ellujäämisõppuseks. Enne metsaminekut kontrollisid instruktorid varustuse üle, andes omapoolse hinnangu, kas see on eelseisvaks ellujäämisõppuseks piisav. Vaarpuu sõnul polnud varustuse koha pealt pilt väga masendav, kuigi mõned matkasaapad ei olnud õppuseks piisavalt vastupidavad ja nii mõnelgi oli maha ununenud varustuse üks äärmiselt oluline osa ? soe pesu.
Puuduvad varustuselemendid anti noormeestele kaasa laagri instruktorite poolt. Teiseks hoolitsesid laagri korraldajad, et noormehed ei peaks metsas külma maa peal magama ja et neil oleks piisavalt soe. Noorkotkastele pakiti veel kaasa magamismatid ja talvise ilma jaoks vastav sõjaväe varustuse hulka kuuluv paks magamiskott, milles Vaarpuu sõnul on võimalik soojas olla ka siis, kui väljas on 25 külmakraadi.
Samas ei saadetud poisse ka päris omapead metsa. Ellujäämisõppusest võtsid osa ka laagri instruktorid, kes jälgisid, et õppus läheks plaanipäraselt. “Kedagi piinama ei hakka. Kui kellelgi on külm või juhtub midagi muud, mis ei võimalda õppust jätkata, siis jätame õppuse pooleli ja pöördume tagasi õppekeskusse,” rääkis Kristian Vaarpuu. Poisid viidi metsa autodega, et mitte aega viita, sest päevavalgust ei jätku talvisel ajal kuigi kauaks. Siiski tuli noormeestel hommikul tagasitulekuks ette võtta umbes viiekilomeetrine jalgsimatk õppekeskusse.
Noorkotkastest kaitseliitlasteks
Vaarpuu sõnul on laagris olnud noormehed järgmine põlvkond, kes meie riiki kaitsema peaksid, ja ürituse eesmärk ongi anda noortele aimu ajateenistusest ja riigikaitsest. “Selle eest peaks ikka hoolitsema, et noored oleksid ajateenistuseks korralikult ette valmistatud,” selgitas Vaarpuu laagri missiooni.
Laagris osalenud 17-aastane Jõgeva maleva noormees Marek kinnitas, et ellujäämisõpe temas mingit hirmu ega kõhklusi ei tekita. “Just ongi põnev, hoopis teistmoodi kogemus,” sõnas ta. Noorkotkaste ridades juba kolm aastat olnud Tormast pärit Tanel nõustus eelkõnelejaga ja lisas, et selliseid kogemusi läheb elus alati tarvis. Põltsamaa poiss Sven tulemata jätnud noorkotkaid halvustama ei hakanud, vaid lihtsalt mainis, et nad jäid ühest väärtuslikust kogemusest ilma. Küsimustele vastanud noormehed ajateenistust ei pelga ja enamik neist lubas tulevikus ka Kaitseliitu astuda.
Kristian Vaarpuu avaldas lootust, et selline üritus hakkab ka edaspidi toimuma ja võimalusel kaasatakse üritusse ka tütarlapsi. “Miks mitte korraldada ka tüdrukutele taolisi üritusi,” ütles ta. Seega ei ole välistatud, et järgmisel aastal korraldatakse samasugune laager nii noorkotkastele kui ka kodutütardele. Tõenäoliselt pole Jõgevamaa kodutütred ellujäämisõppusel palju kehvemad kui noormehed.
EILI KOITLA
