Kui tihti öeldakse, et tänapäeva noored on hukas, siis tegelikult pole kaugeltki nii. Pigem on põhjus selles, et tänased noored ja eakad ei leia teineteisega suheldes pidepunkte. Ent millal enne on vanem põlvkond arvanud, et nooremad hukas poleks?
Tänases lehes vaatlesime, mida tähendab olla juutuuber ja kas seda päriselt saab ametiks pidada. Sest just Jõgevalt pärit Andrei Zevakin toodab videokeskkonda Youtube sisu, mida vaatab 144 000 inimest. Väikeses Eestis on see suur number, liiatigi, et Andrei alustas endale nii suurt populaarsust toonud reageerimisvideotega koroonaajal. Võib mõelda, kas tema kanal oleks nõnda suurtesse kõrgustesse tõusnud, kui muusikaprodutsent poleks Ameerikasse lõksu jäänud ja mitte koju pääsenud?
Tegelikult on ju Andrei enamasti tuntust kogunud muusika tegemisega. Ühe korra on ta endale napsanud ka aasta juutuuberi tiitli. Seega võib mõnd kuud Ameerikas pidada lihtsalt hüppelauaks uutesse kõrgustesse.
Ja isegi kui tundub, et mis see videote tegemine kuskil internetis ära ei ole, siis tegelikult on selle taga suur töö ja planeerimine, mis võib teinekord kesta päevi. Ning kui tehtut jälgib sama palju silmapaare nagu „Aktuaalset kaamerat“, võib tõdeda, et tegelikult see vist ikkagi on töö. Isegi kui selle eest vähemalt Eestis suuri summasid teenida ei saa.
Andrei on näidanud, et suurteks tegudeks ei pea olema pärit suurlinnast. Võimalus on kõigil, kui on vaid tahet ja töökust. Ja seda on Jõgeva noormees tervele Eestile näidanud.
VOOREMAA
