Jahimeeste kalender on tavalisest veidi teisem: jahindusaasta algab 1. märtsil ja lõpeb järgmise aasta veebruaris. Uue jahindusaasta alguse iga-aastaseks ettevõtmiseks on eelmisest kokkuvõtete tegemine ja kevad-talvine ulukiloendus. Kui varem loendati metsloomi jälgede ja ka pabulate järgi küllaltki suvalises kohas ja tihtipeale seal, kus oli jahimeestel hõlpsam liikuda, siis nüüd teostatakse ulukite jälgedel põhinev ruutloendus. “Teeme sedasi juba teist aastat. Jagasime jahiseltsidele kaardid, kuhu oli märgitud ruudud, mille loendajad pidid kaks korda läbima ning ulukite jäljerajad kirja panema. Nummerdatud ulukiruutudel kogutud andmete (loetud jäljeridade arv 12 km kohta) järgi saab täpsemini kaardistada meil elavate ulukite asustustihedust,” selgitas Jõgevamaa Keskkonnateenistuse metsanduse ja jahinduse peaspetsialist Vello Einaru. Et vältida loomade topeltlugemist, korraldati loendus üheaegselt kõigi maakonna jahiseltside jahimaadel. Tänavu oli see 9. ja 10. märtsil, siis oli veel lund ja jäljerajad hästi näha. Esimesel päeval nähtud jäljed kustutati, et järgmisel päeval saaks teada andmed ka ulukite öisest liikumisest. Muidugi, mõnede liikide osas tuli andmeid täpsustada ja lisainfot veel hiljemgi juurde koguda.
Karud ja hundid käivad külas
Kuigi möödunud jahindusaastal kütiti Jõgevamaa rendijahipiirkonna ligemale 240 000 hektari suurusel maa-alal 241 põtra, 709 metskitse, 465 metssiga, seitse hunti ja kuus ilvest, elab meil mullusega võrreldes 576 metskitse, 185 metssiga, 29 ilvest ja seitse hunti rohkem. Ligemale kolmandiku võrra on tulnud juurde pruunkarusid, neid elab Jõgevamaal juba 106 (mullu 73). Jahimehed – Jõgevamaa seltsides on neid arvel 802 – on karujahist küll endiselt huvitatud, kuid eelmisel jahihooajal ei õnnestunud neil neljast küttida lubatud karust mitte ühtegi tabada. Aasta varem saadi neljast lasta lubatud mesikäpast kätte kaks, enne seda oli karujahi tulemus jälle null. Jahimehed kinnitavad, et karude ja huntide poolest oleme üsnagi rikkad – need metsloomad on muutunud juba nõnda julgeks, et tulevad lausa taluõuele pahandust tegema. Arvukamalt on karusid (36) ja hunte (29) Põltsamaa ja Pikknurme piirkonnas, Jõgeva ja Aidu läheduse on valinud oma elupaigaks paarkümmend karu ja viis hunti. Üsna sageli võib kohata karu Jõgeva vallas Patjala ja Rohe küla läheduses: eelmisel nädalal nähti seal jälle tatsamas kahte emakaru, mõlemal kaaslaseks kaks poega. Laiuse mäe all käis hunt aga talu õuekoeraga tutvust tegemas. Seekord jäid mõlemad ellu.
Suurulukitest kahanes loenduse andmetel vaid põtrade arvukus ( 633, mullu 700), kuid nendegi asustustiheduse ohjamine on jäänud normi piiridesse. Kopraid on aga endiselt palju (1500), kuigi mullu vähendasid jahimehed neid 451võrra. Kütid tabasid ka 260 rebast, 216 kährikkoera, 93 hall- ja valgejänest, 51 metsnugist, 29 minki, 23 tuhkrut, 95 hane, 149 parti ja veidi teisigi jahtida lubatud loomi ja linde.
Metsloomad maanteedel
Koos autode rohkenemisega kasvab ka hukkunud metsloomade arv: aastaga sai liikluses surma 85 metskitse, 18 metssiga, kuus põtra ja Tabivere vallas Tartu-Jõhvi maanteel Särje bussipeatuse juures koguni kaks karupoega. Teiste piirkondadega võrreldes on jäänud auto alla rohkem metskitsi Palamuse ja Luua ning Jõgeva piirkonna teedel, metssigu aga Põltsamaa, Luua ja Vaimastvere ümbruses. Oktoobris sai Piibe maanteel Kärde ja Tooma vahelisel teelõigul juhtunud avariis korraga surma koguni kuus metssiga. Teed ületanud seakarjale otsa põrutanud sõiduautot juhtinud 22-aastane noormees oli alkoholijoobes.
EgaŽs metsloomad oma harjumusi kuigi kiiresti muuda ? nemad käivad ikka mööda oma kindlat rada. Metsavahelistel teelõikudel ja eriti seal, kus loomade suuremast teelejooksmise ohust hoiatab liiklusmärk, tuleb sõidukijuhtidel olla veelgi ettevaatlikum. Jääb vaid loota, et kui paljud loomad on juba harjunud oma söödabaasi muudatustega ja seetõttu pole ulukite arvukus viimastel aastatel oluliselt vähenenud, vaid pigem kasvanud, siis ei saa neile saatuslikuks ka üha tihenev liiklus külateedel. Küllap kohanevad loomad sellegagi, et autosid kihutab aina rohkem, sõidukijuhid aga sellega, et ka metsloomi liigub rohkem ja mine tea, kus ja millal võib ta sõiduteele tulla. Enese alalhoiuinstinkt on antud ju mõlemale liigile, inimesele lisaks ka mõistust elava looduse kaitsmiseks.
ARDI KIVIMETS
