Jõgevamaa suurim, Vaike ja Urmas Liivati 11-lapseline pere elab Pala vallas Tagumaa külas. Küla lõpust metsa piirilt algab juba naabermaakond Tartumaa. Küla nimigi olevat tulnud tema asukohast ? viimane tagumine koht, kuhu veel maid võeti.
Palale on Tagumaalt paar kilomeetrit, Jõgevale ja Tartusse võrdselt umbes viiskümmend. Liivatid tunnistavad, et Tartusse on neil ehk rohkem asja kui Jõgevale.
Pereisa Urmas Liivat töötab samuti naabermaakonda jäävas Kokora asulas aktsiaseltsis Kalmar & Pojad. Pereema Vaike tõdes, et kui lapsed ükskord kõik kooli peaksid minema, pole temal küll kuhugi tööle minna, sest naistele lähiümbruses töökohti pole. Hea, et meestelegi tööd jätkub.
Viis õppurit
Pere vanim tütar, 17-aastane Angeelika lõpetas mullu kevadel kiitusega Pala Põhikooli ja õpib edasi Ülenurme Gümnaasiumi reaalklassis. Tegelikult tahtis tüdruk ise küll rohkem saksa keelt õppida, kuid saab reaalainetega samuti edukalt hakkama. Hinded on tal endiselt neljad-viied.
Pala Põhikooli 9. klassi lõpetab tänavu ka Angeliina. Kuhu ta edasi õppima läheb, seda ei osanud neiu veel öelda. Vanuselt järgmine on 14-aastane Liis, siis tuleb 11-aastane Palal kolmandas klassis õppiv Andreas, keda huvitab väga tehnika. Kui kodus või naabrite juures masinaid remonditakse, on ta alati juures.
Andrease hea sõber on naabrinaise Kristina Kauri vend Tallinnas elav ja õppiv Hannes. Üheealised poisid veedavad suviti palju aega maal koos, mängivad ja teevad ka tööd.
Pala Põhikoolis õpib veel seitsmeaastane Raino. Kokku käib Liivatite perest koolis praegu viis last. Kaks poissi ? kuueaastane Rauno ja viieaastane Rain ? käivad Palal lasteaias. Kodus on veel neli last ? nelja-aastane Ranno, kaheaastane Kelli, aastane Kerli ja kuuvanune Rando.
Liivatite lastel on kodus arvuti ja internetiühendus. Pereema sõnul osteti arvuti sellepärast, et lastel oleks koolitööks võimalik internetist lisamaterjali otsida.
Kaks korvitäit jalatseid
Kui küsisin pereemalt, mida tähendas sügisel viie lapse koolisaatmine, naeratas Vaike Liivat leebelt ja teatas, et nad said hakkama.
Naabrinaine Kristina Kaur rääkis, kuidas nad hilissuvel koos Vaike Liivatiga lastele kooliminekuks jalatseid ostmas käisid. Kui ta nägi kaht korvitäit jalatseid, võttis see muidu üsna sõnaka naise tükiks ajaks tummaks.
«Minu tütar Kaili läks sügisel esimesse klassi, tean, et kokku oli vaja muretseda neli paari jalatseid. Korrutage see nüüd viiega?»
Rahanumbritest ei taha mõeldagi, sest tuhande krooniga saab vaevalt lapsele hädapärased asjad?
Vaike Liivat kinnitas, et nad on hakkama saanud. Kurta pole tal kombeks. Abi ta palumas ei käi. Et naabrinaine Kristina Kaur on Pala vallavolikogu liige ja sotsiaalkomisjoni esimees, on ta mõelnud tõstatada küsimuse Liivatite lasteaiamaksust. Loodetavasti saab vald seda kompenseerida. Toimetulekutoetust Liivatitele ei maksta.
Kui vanemad toidupoodi lähevad, tuleb osta neli leiba ja neli saia, vähemaga ei tule kuidagi välja. Tavaliselt tuuakse poest ka vorsti-juustu ning suhkrut. Samuti ei jäeta lapsi kommideta, kui vähegi võimalik, ostetakse ka neid.
Liivatitel oli Palal kolmetoaline korter. Pereisa Urmas tunnistas, et külmal talvel tuli pea päev läbi tuli ahjus hoida ja põrandad olid ikka külmad. Kaks aastat tagasi õnnestus suurel perel osta maja Tagumaa külla. Et kolmel lapsel on astma, sobib puumaja neile rohkem. Rääkimata võimalusest õues ja ümbruses ringi lipata.
Väikesevõitu maja kompenseerivad õu ja oma aed ning põllud. Pereisal on plaanis maja laiendada, aga selleks on vaja raha. Praegu on üsna keeruline tapeetigi vahetada ja põrandaid värvida, sest tuppa pole siis ju kellelgi asja. Küllap saab suvel soojade ilmadega need töödki tehtud.
Naabrid jälle koos
Kaurid ja Liivatid olid naabrid ka varem Palal kortermajas. Saatuse tahtel said neist naabrid ka Tagumaa külas, kuid nüüd on kummalgi oma maakodu. Kokku on nad kõrvuti elanud juba kaksteist aastat. Kristina Kauril oli selle üle ainult hea meel. «Oleme jõudnud üksteist hästi tundma õppida, hoopis hullem oleks olnud alustada võõraste keskel,» kinnitas ta. Kaurid ostsid Tagumaa külla maja peaaegu neli aastat tagasi, seega Liivatitest varem.
Liivati pere pidas juba asulas ühislaudas loomi, perel on praegu oma lehmad, kanad, küülikud, sead. Piim kulub ära oma perele, ülejäänu viivad ära naabrid. Lähiümbruses rohkem lehmapidajaid polegi. Liivatid tänavad naabreid, et need aitavad heina niita.
Lisaks kasvatab suur pere veel kartulit, aed- ja juurvilja, samuti kurki. Kõik enamasti oma pere tarbeks. «Liivatitel on alati kõige puhtam aedvili ja kartul,» rääkis naabrinaine. Lapsed aitavad ema aias ja põllul, käivad koos metsas seenel.
Töökas suurpere
Kristina Kaur tunnistab, et ta pole näinud töökamat peret kui Liivatid. Lahkelt tulevad appi nii vanemad kui ka lapsed. Vaike Liivat ei istu naabri sõnul kunagi, käed rüpes. Alati on tal mõni töö pooleli. «Ka lastest tulevad tublid tööinimesed, nad oskavad tööd teha,» kinnitas naabrinaine.
Et seaduse järgi on peredel vastavalt laste arvule maad saada, soetasid Liivatid koos elamuga ka 40,6 hektarit maad. Laste arvu poolest võinuksid nad maad rohkemgi saada, aga ümbruskonnas polnud rohkem vabu maid ja esialgu sellest piisab.
Pere tahab endale väga traktorit osta, sest heinategemine ja maaharimine on masinata raske. Pidevalt teistele loota on üsna närvesööv.
Jõgevamaa paljulapselised pered saavad kingituse naistepäeval
Riik otsustas vabariigi 86. aastapäeva puhul meeles pidada Eestimaa suurimatest suurimaid peresid, tehes neile kingituse. Jõgevamaa paljulapselistele peredele toimub tänuüritus 8. märtsil.
Suurpered saavad ühekordsete toetustena 650 krooni iga lapse kohta.
Heategevuse eesmärgiks on leida kontakt kõigi Eesti suurperedega, saada teada nende olukorrast ja võimalikest vajadustest.
Kingituse saavad Jõgevamaa suurpered kätte Jõgeva maavalitsuse korraldatud kontserdil esmaspäeval, 8. märtsil Kiigemetsa Kooli saalis.
Jõgevamaal on seitsme- ja enamalapselisi peresid 19. Neist 7-lapselisi 15, 8-lapselisi 3 ning 11-lapselisi 1.
HELVE LAASIK
