“Tähtede seis oli vist soodne,” tõdes Urmas Vaino muhedalt muiates esmaspäeval, kui näitus hulga asjaosaliste ja külaliste osavõtul avati. “Aga eks helistamist, e-kirjade vahetamist ja muud sebimist oli tegelikult kõvasti, enne kui näitusetööd kokku said.”
Kunstnike hulgas, kes Urmase Vooremaa, Tartu Postimehe ja Kunstnike Liidu meililisti kaudu või isiklikult telefoni teel edastatud üleskutsele näitusel osaleda jaatavalt vastasid, olid muuhulgas sellised korüfeed, nagu varase lapsepõlve Kaarlimõisas veetnud Tiit Pääsuke ja Palamuselt naise võtnud Peeter Mudist, Jõgevamaa juurtega Kursi koolkonna alustaladest Ilmar Kruusamäest ja Peeter Allikust rääkimata.
Tundus, et jõgevamaalase staatus kujunes seekord suisa nii popiks, et sellele pretendeeriti ka suhteliselt nõrkade argumentidega. Näiteks Tiina Tammetalu pakkus oma pilti näitusele põhjendusega, et kunstiõpingute ajal Jõgevamaal veedetud maalipraktikatest jäid talle kõige meeldivamad mälestused. Ja kellel midagi nii nimeka kunstniku osalemise vastu saab olla!
?No see on ikka natuke vingem värk kui need näitused, mis me omal ajal Jõgeva kunstiühinguga tegime,? tõdes Sadala kunstnik Rein Ereb.
Ta ise astub näitusel üles paari vaimuka digiprinditehnikas kompositsiooniga. Ja tema on ?süüdi? ka selles, et Jõgevale jõudis noore pealinna kunstniku Anniki Kari äärmiselt teravmeelne taies, mis inspireeritud Bernt Notke kuulsast ?Surmatantsust?. Kui Notke maalis lõuendile tantsijate rea, milles selle maailma vägevad vahelduvad surma sümboliseerivate luukeredega, siis Anniki Kari on maalinud peegelklaasile ainult kolm luukeret, jättes nende vahele paraja distantsi. Nii et kui seisad maali ees, siis näed ennast luukeredega käsikäes surmatantsu vihtumas…
Leebe ja rahulik
?Näituse üldpilt on leebe ja rahulik,? tunnistas Ilmar Kruusamäe näituse avamisel mõtlikult lõuga sügades. Olles ise ilmselt selle näituse kõige ?rajuma? taiese autor. Tema suuremõõtmelisel õlimaalil ?Salarelv? võib näha nimelt laudu tassivat nais-Kalevipoega, kelle rinnad on suured nagu pallid ja kes niisama vormika siili suust tuleva vihje põhjal otsustades ei pruugi üldsegi eesti soost olla.
Niisama irriteeriv on Peeter Alliku ?Nad olid lummatud mägede ilust?, millel hulk ihualasti inimesi erinevate riigilippudega (sealhulgas meie trikolooriga) ringi marsib ning trobikond mundris ja kiivritega mehi (rahuvalvajaid?) neid jälgib. Tõlgendusvõimalusi annab maal rohkesti.
Kaugele ja kõrgele lennanute kõrvale mahuvad õnneks siiski ära ka praegu Jõgevamaal elavate-tegutsevate kunstnike ? Urmas Vaino enda, Sülli Reet Vaino, Kaire Nurga, Ene Luik-Mudisti, Ethel Hakkaja, Anna Mägi, Tiina Sääliku, Sille Raidvere ja Eva Järve ? tööd. Ent peale maalikunstnike on Jõgevamaad õnnistatud ka skulptorite, keraamikute ja fotograafidega. Näitusel võibki näha Puurmanis elava Jaan Luige skulptuure, Meedi Ümara tõsist ja Viive Väljaotsa vemmalkeraamikat ning Anatoli Makarevit?i hingedepäevale pühendatud fotoseeriat. Jõgevamaalt on pärit ka tekstiilikunstnik Pilvi Blankin-Salmin, ent tema esineb seekord maaliga. Sama kehtib eelkõige vitraa?ikunstniku ja kunstiõppejõuna tuntud Robert Suvi kohta.
Sissesöömisnäitus
?Eks see ole nüüd omamoodi sissesöömisnäitus,? ütles Urmas Vaino, avaldades lootust, et esimene Jõgevamaa kunstnike ühisnäitus nimega ?Sügissaloon? ei jää viimaseks ning et järgmisel korral tulevad oma taiestega välja ka need, kes seekord kõrvale jäid. Samas möönis ta, et niimoodi, põhiliselt oma kulu ja kirjadega ning Kultuurkapitalilt või mõnelt muult instantsilt toetust küsimata ta tulevikus sellist hullu asja enam ette võtma ei hakka, sest juba telefonikõnedele kulus raha omajagu, piltide Jõgevale transportimisest rääkimata.
?Sügissaloon? jääb avatuks 21. detsembrini. Nii et kiirustage ? sellist näitust ei näe Jõgeval iga päev!
RIINA MÄGI
